KredExist võib saada arengupank

09. veebruar 2016, 17:30
Ettevõtlusminister Liisa Oviir
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160209/NEWS/160209649/AR/0/AR-160209649.jpg

Kui ettevõtlusminister Liisa Oviiri kavatsus peaks tõeks saama, koondub ettevõtluse toetamine kahe suurasutuse, ettevõtlusagentuuri ja arengupanga alla.

Täna arutas minister Oviir ettevõtlusorganisatsioonidega, mismoodi võiks riiklikke ettevõtlust toetavaid struktuure muuta. Kuigi ministeeriumi teade kohtumise kohta on üsna üldsõnaline, käidi kohtumisel Äripäevale teadaolevalt välja ka üks nägemus, mismoodi võiks praegust killustatud süsteemi reformida. Nimelt kaalutakse ettevõtjatele mõeldud koolitused, nõustamised ja muud sellised n-ö pehmemad teemad koondada ühe asutuse alla, mille töönimi on ettevõtlusagentuur. Teise asutusse, mis võiks hakata kandma arengupanga nime, on kavas koondada ettevõtete rahastamist, krediidikindlustust ja muud taolist puudutav. Sisuliselt tähendaks see, et praegu ettevõtete krediidiküsimustega peamiselt tegelevast KredExist saaks arengupank.

KredExi juht Lehar Kütt ütles kommentaariks, et arengupanga idee on KredExis arutlusel olnud aastaid, kuid avalikkuses ei ole sellest varem räägitud. Küti sõnul tuleks arengupanga loomisele mõelda eelkõige seetõttu, et mikroettevõtetel on sageli kommertspankadest väga raske laenu saada, sest koos kaasnevate kuludega ei tasu see pankadele ära. Arengupank aitaks ühtlasi KredExi-sugusel asutusel tulevikus, kui peaks selleks vajadus tekkima, kaasata raha eraturgudelt.

„Minu meelest tuleks tugistruktuuride reformi puhul vaadata, mis on riigi majandusarengu eesmärgid, ja siis vaadata, milliseid tegevusi on üldse vaja. Tuleks üle vaadata, mida teeb KredEx, mida teeb PRIA, mida teeb EAS ja nii edasi. Võib-olla osa tegevusi ei ole tulevikus üldse vaja. Seda ka praegu ministeeriumi eestvedamisel tehakse,“ rääkis Kütt.

Arengupanka on kiiresti vaja

Ministriga kohtumisel osalenud Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Kersti Kracht rõhutas, et arengupanka on väga vaja, eriti mikroettevõtetel, kes on praegu sisuliselt rahaturgudelt väljas, kuna kommertspangad ei anna neile laenu. Krachti sõnul on ka oluline, et sellega tegutsetakse kiiresti, sest muidu osa ettevõtteid lihtsalt sureb ära ja lahkub turult.

Samas märkis Kracht, et arengupanga idee on tervitatav ainult sel juhul, kui laenuintressid tulevad ettevõtjatele väiksemad, kui on praegu kommertspankades. „Näiteks Saksamaal on investeerimise arengupank, mis tegeleb ettevõtjate finantseerimisega ja annab ettevõtjatele laenu intressiga 0,9% aastas. See on see, mida ettevõtjad tegelikult ootaksid,“ lausus EVEA president.

Kracht tõdes, et paljud ettevõtjate ühendused räägivad sellest, et toetused on turu solkimine, ja ka tema hinnangul võiks olla rohkem n-ö soodsaid laene, et turule saaksid ka need ettevõtjad, kellel ei ole käendust, aga on head ideed. „Piiratud vastutuse mõiste peaks Eestis tööle hakkama, praegu see ei tööta. Kommertspangad tahavad käendusi ja kõik oma varaga käendavad kogu ettevõtlust. See tähendab, et need inimesed, kes on nõus kõik mängu panema, riskivad tegelikult kõigega,“ märkis Kracht ja lisas, et selliseid ettevõtjaid jääb tegelikult kogu aeg vähemaks ning riik peaks sellega arvestama.

„Ma loodan väga, et arengupank täidaks selle augu, et kommertspangad ei anna mikroettevõtetele laenu. Seal on turutõrge ja sellega peaks tegelema,“ sõnas Kracht.

Kütt tõdes, et arengupanga loomine vajabki enne põhjalikku analüüsi, et panga tegevused ei sekkuks erasektori tegevustesse. „Samuti tuleb teha põhjalik õiguslik analüüs ja kaardistada piirangud, mida seab Euroopa Liit arengupankade tegevusele,“ lisas ta.

Sisu olulisem kui vorm

Mis puutub ettevõtlusagentuuri loomisse, siis sel teemal ei ole Krachti hinnangul oluline mitte vorm, vaid sisu. „Ma ütlen ausalt, mina ei tea, kumb on parem, kas üks monstrum või väiksemad asutused. Mikroettevõtja seisukohast ei ole see üleüldse tähtis, küsimus on sisus,“ ütles Kracht. Ta selgitas, et oluline sisuline muutus. Mida oodatakse, on ettevõtjaid nõustavate inimeste pädevus. Suuremal osal inimestest, kes struktuurifondide raha jagavad, pole Krachti sõnul ettevõtluskogemust, vaid nad on õppinud konkreetsetes fondides toimetama.

Samuti ootavad ettevõtjad EVEA presidendi sõnul seda, et saadaks rohkem infot lähiriikides toimuvate riigihangete kohta, mille läbisõelumiseks ei ole paljudel ettevõtetel piisavalt ressurssi. „Sa pead olema piisavalt suur, et sul oleks spetsiaalset tööjõudu selle jaoks. Ettevõtjatel puudub ka oskus neid hankeid läbi sõeluda.“

Tema hinnangul ei ole väga suurt vajadust selle järele, et toetusi puudutav info ühte asutusse saaks, sest juba praegu saab maakondlikest arenduskeskustest kogu info kätte. Samuti võib alati minna EASi uksest sisse. Küll aga võiks sellise ühe suure asutuse puhul ulatada ettevõtjatele abikäe ka projektide kirjutamisel, leidis Kracht. „Sest kui sa oled mikroettevõtja ja igal inimesel on niigi täistööpäev, siis projekte kirjutatakse kellegi une või perekonna arvel. See on suur tühimik, mis oleks vaja täita.“

Ministeeriumi algatusega on Kracht enda sõnul väga rahul, sest aastaid on suheldud ettevõtjatega nii palju, kui on vaja või kui palju Euroopa Liit ette kirjutab. „Aga praegu toimub sisuline arutelu, ükskõik, kas ollakse seal poolt või vastu. Mulle meeldib, et ettevõtlusminister saab aru nendest probleemidest,“ sõnas Kracht.

Toetussüsteem väga riigikeskne

Minister Oviir ütles pressiteate vahendusel, et 15 aastat tagasi loodud ettevõtluse tugisüsteem on aeglane ja bürokraatlik, puudu jääb ka asutustevahelisest koordinatsioonist. „Samuti on praegune süsteem väga riigikeskne. Arvestades, et Euroopa Struktuurfondide vahendid pärast 2020. aastat märkimisväärselt vähenevad, tuleb juba alustada ettevalmistusi, et kohaneda muutuvate oludega,“ märkis Oviir.

Mullu sügisel kogus majandusministeerium ettevõtjatelt ja nende katusorganisatsioonidelt arvamusi, kuidas saaks riik kõige efektiivsemalt ja ettevõtjasõbralikumalt ettevõtlust toetada ning milliste organisatsioonide ja struktuuride kaudu seda nende hinnangul kõige mõistlikum teha oleks.

Kokku laekus majandusministeeriumile üle 30 ettepaneku, mille ühine joon oli mure praeguse killustatud süsteemi pärast. Murekoht on ka ühtse tervikvaate puudumine, nii strateegilise planeerimise kui ka konkreetsete teenuste pakkumise tasandil.

Kõige hullem on õigustuste otsimine

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et tugistruktuuride korrastamine on hädavajalik, kuid nentis ka, et loomulikult on tegemist paljude vastuoludega ja erinevate huvipooltega protsessiga. „Et tulemus oleks meie ettevõtjaid maksimaalselt toetav ja nende huve arvestav, tuleb paratamatult nõustamis- ja rakendusasutustel lasta lahti arusaamast, nagu kõik seni tehtu oleks hädavajalik ja peaks jätkuma,“ lausus Palts.

Ta lisas, et lisaks struktuuride ühtlustamisele ja konsolideerimisele on vajalik ka sisulistele tegevustele pilk peale heita ning koos ettevõtlusorganisatsioonidega läbi arutada, millist tuge riigilt 10–15 aasta perspektiivis oodatakse.

„Kõige hullem oleks tegeleda vaid praegustele tegevustele õigustuste otsimisega ja sinna ümber uue kesta loomisega. Vähetähtis ei ole ka see, et killustunud ja mitme tuhande ametnikuni paisunud tugistruktuuri ülevaatamise käigus tuleb süsteemist ka üleliigne ballast välja lasta ning tõmmata pidurit selle edasisele kasvamisele,“ märkis Palts.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. February 2016, 17:25
Otsi:

Ava täpsem otsing