Pankrotist hiilitakse massiliselt mööda

Selline pilt avaneb pool aastat tagasi asutatud Eesti Võlausaldajate Liidu analüüsist. Probleemi tõsidusele kirjutab alla ka keskkriminaalpolitsei, kes oma majanduskuritegude bürooga on just pankrotimeistrite tegevuse tänavu luubi alla võtnud. Keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas kirjeldab, et klassikaline tülikatest võlgadest vabanemine näeb välja nii, et probleemne äriühing vormistatakse variisikute või "riskiinvestorite" nimele. Seejärel jäetakse esitamata järjest majandusaasta aruandeid, kuni äriregister sundkustutab mõne aasta möödudes äriühingu registrist, ilma et oleks toimunud mingi pankroti- või likvideerimismenetlus.

Politsei haardest jäävad taoliselt, pankrotimenetlust vältides haihtuvad ettevõtted välja seetõttu, et politsei saab ettevõtte tahtlikku maksejõuetuks muutmist uurida alles siis, kui on vähemasti algatatud selle ettevõtte pankrotimenetlus. Pikemas perspektiivis peab pankrotimenetlus võimaliku kuriteo tulemuslikuks uurimiseks ka lõpule jõudma, olgu siis pankroti väljakuulutamise või raugemisega. Nimelt saab isikut tahtliku maksejõuetuse põhjustamise või maksevõime olulise vähendamise eest karistada üksnes siis, kui pankrotimenetlus on toimunud ja ka lõpetatud. Pankrotimenetluse tegemine ja tulemus on seega nn kantimiskuritegude uurimise eeldus.

„Probleem seisneb selles, et kui võlgnik on pahatahtlik, siis ta pankrotiavaldust esitama ei tule ning enamikel juhtudel loobub sellest ka võlausaldaja, kuna ta pole nõus lihtsalt lisakulusid kandma,“ nendib Aas. Politsei jaoks tähendab see tema sõnul olukorda, kus pole alust maksejõuetuse põhjustamise menetlemiseks, olgugi, et kõik kuriteo tunnused võivad olemas olla.

Niisiis tuleb välja, et väga paljusid arvatavaid majanduskuritegusid ei saagi uurida, kuna pankrotimenetlusest hiilitakse massiliselt mööda. Lisaks, isegi kui pankrotimenetluseni jõutakse, näitab kogemus Aasa sõnul, et politseisse uurimiseks jõuab materjal keskmiselt paar aastat pärast võimalike kuritegude sooritamist. „See tähendab, et politsei lauale jõuavad juba sisuliselt hapud asjad, mille menetlemise perspektiiv on küsitav,“ nendib Aas. 

Võlausaldajate liidu juhatuse liige ja portaali inforegister.ee omanik Marie Rosin juhib tähelepanu, et ametlikult pankrotistuvate ettevõtete arv on aasta-aastalt jõudsalt kahenenud ja see võiks olla tore uudis, kui mündil poleks teist poolt. Ja mündi teine pool ongi võlgades firmade kustutamine äriregistrist, ilma et võlgnik peaks läbima pankrotimenetluse ja ilma et võlausaldajatel oleks lootustki oma raha tagasi saada. Nagu öeldud, saavutatakse probleemse ettevõtte kustutamine näiteks majandusaruannete esitamise kohustusele vilistades ja mõne aasta pärast ongi firma sundkustutatud.

„Kuna meil kasutatakse seejuures massiliselt variisikuid, siis võlausaldajad lihtsalt annavad alla. Likvideerimismeistri ilmudes võlgniku juhatusse kaob lootus midagi tagasi saada ja võlausaldaja jaoks on iga lisaliigutus juba kulu,“ nendib Rosin. Eestis on tema sõnul umbes 700 aktiivsemat variisikut, kellele kuulub kokku üle 10 000 ettevõtte.

Siiski on pankrotimeistritel põhjust murekorts näole vedada. Nagu öeldud, on keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo üks kolmest tänavusest prioriteedist just pankrotimeistrite tegevuse uurimine. „Politseis ei ole selle temaatikaga varem süsteemselt tegeletud,“ nendib keskkriminaalpolitsei juht Aas.

Ta selgitab, et süsteemne uurimine tähendab mitte tegelemist üksikute pankrotimenetlustega nagu seni, vaid probleemi kui sellisega. Näiteks võetakse üksikjuhtumite asemel ette isikud, kes aitavad järjepidevalt kaasa ettevõtete varatuks tegemisele ja variisikute nimele kirjutamisele või muul moel võlausaldajate huvide kahjustamisele. 

Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnistab, et võitlus maksejõuetuse pahatahtlike põhjustajatega on tõsine väljakutse. „Probleem on võlgades äriühingute likvideerimine ja see, et isegi kui võlausaldaja tahab pöörduda kohtusse, peab ta maksma kopsaka lõivu ning deposiidi,“ nendib ta. Veel toob minister esile, et isegi kui pankrotiavaldus esitatakse, ei tehta seda paljudel juhtudel õigeaegselt, mis toob kaasa raugemistega lõppevate pankrotimenetluste suure hulga.

Reinsalu sõnul tuleb tõsiselt analüüsida kahe valdkonna muutmist. Esiteks ärikeeldude laiemat ja tõhusamat rakendamist. Teiseks seda, et maksejõuetuse põhjustamise kuritegude uurimise eeltingimus ei oleks pankroti väljakuulutamine või menetluse lõpetamine raugemisega. „Pahatahtlikud pankrotid põhjustatakse reeglina enne menetluse alustamist. Politsei vajab võimalust sekkuda varem, et kuritegu avastada või tõkestada,“ kinnitab ta eespoolgi kirjeldatud probleemi.

Samas pole olukord praegugi päris lootusetu ja Reinsalu tõstab esile, et kriminaliseeritud on ka hulk selliseid tegevusi, mis võivad eelneda pankrotile, kuid mis ei eelda menetluse alustamiseks pankroti väljakuulutamist. Näiteks saab isiku vastutusele võtta kelmuse, varguse või omastamise eest, samuti usalduse kuritarvitamise või raamatupidamise kohustuse rikkumise eest.

Pahatahtlike pankrottide pidurdamiseks kavandab justiitsministeerium maksejõuetuse revisjoni, mille eesmärk on anda ausale võlausaldajale rohkem kaalu. Muu hulgas on Reinsalu sõnul plaanis analüüsida Soome või Rootsi eeskujul pankrotiombudsmani institutsiooni loomist, et tõhustada maksejõuetust puudutava õiguspraktika järelevalvet, avalikkuse teavitamist ja muud sellega seonduvat.  

„Toetuste väljapetmise võtsime luubi alla eelmise aasta alguses,“ ütleb keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas. „Praegu võime üsna kindlalt väita, et selles valdkonnas tegutsevad isikud ja grupid, kelle igapäevane tegevus ongi ebaõigete andmetega projektide kirjutamine ja seeläbi toetuste väljapetmine.“

Aas kirjeldab, et toetuste taotlemisel võltsivad või moonutavad kurjategijad taotluse andmeid, et iga hinnaga toetus kätte saada. „Sellise tegevusega põhjustatakse sageli olukord, kus aus taotleja jääb pingereas tahapoole ning võidavad kurjategijad,“ nendib ta.

Kui eelmisel aastal kaardistati probleem, siis tänavu keskendub büroo kurjategijate ja nende gruppide tegevuse pärssimisele, samuti pettuste ennetamisele.

Rahapesukuriteod olid, on ja jäävad politsei prioriteediks, ütleb Aas. „Kui reeglina uuritakse rahapesukuritegu ühes menetluses koos põhikuriteoga, siis majanduskuritegude büroo keskendub just suurematele, süsteemsetele ja grupiviisilistele rahapesuskeemidele,“ selgitab ta.

Peamised kuriteod, millest saadud tulu Eestis legaliseeritakse, on Aasa sõnul krediitkaardipettused, aga ka välisriikides, näiteks Soomes, toime pandud maksukuriteod. „Pöörame tähelepanu ka teenusena ebatavalisi rahasiirdeid pakkuvate äriühingute tegevusele, et vältida olukorda, kus Eestist võiks saada kuritegeliku raha liikumise transiitmaa,“ lubab keskkriminaalpolitsei juht.