Teisipäev 27. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Terroriohule kiiret lõppu ei tule

23. märts 2016, 17:00
IRLi liikme ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei jää Brüsseli rünnak viimaseks terroriaktiks, sest äärmuslik ideoloogia, mis paneb inimesi selliseid asju tegema, on jätkuvalt elujõuline ja kasvav.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160323/NEWS/160329865/AR/0/Marko-Mihkelson.jpg

Terrorismiohu vähendamiseks tuleb üle vaadata riikide võimekus sisejulgeolekusse ja kaitsekulutustesse piisavalt ressursse suunata, leiavad poliitikud. „Turvatunde taastamine elanikkonna jaoks ei tule iseenesest – jutu kõrval tuleb teha tegusid,“ ütles kaitseminister Hannes Hanso.

Eile toimus Brüsselis terrorirünnak, mis raputas kogu Euroopat. IRLi liikme ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei jää Brüsseli rünnak viimaseks terroriaktiks, sest äärmuslik ideoloogia, mis paneb inimesi selliseid asju tegema, on jätkuvalt elujõuline ja kasvav. „Brüsseli rünnaku tõttu ei juhtu midagi erakorralist, sest me elame juba niigi erakorralisel ajal. Ohud, mis meid praegu varitsevad ja millega Brüssel eile silmitsi seisis, polnud kahjuks esmakordsed,“ ütles ta.

Mihkelson lisas, et Euroopa on vaid üks terrorismi sihtmärkidest, rünnakuid toimub kõikjal üle maailma, ka Süürias endas. „See on peegeldus üldisest julgeolekukeskkonnast, milles me asume. Me peame selle olukorraga harjuma nii palju, kui üldse on võimalik seda teha,“ rääkis ta.

Eestis tõenäoliselt rünnakuid ei toimu, sest siin pole terroristidele nii atraktiivseid objekte. Seetõttu on Mihkelsoni sõnul Eestil suurim mure eestlaste pärast, kes rünnakuohtlikes kohtades viibivad. „Eile nägime seda selgelt – meie kodanikud olid rünnakule väga lähedal. Õnneks kellegagi teadaolevalt midagi ei juhtunud,“ lisas ta.

Vaja efektiivsemat infovahetust

Mihkelson märkis, et Euroopa Liit peab tegema seda, mida on juba viimased 12 aastat - Madridis aset leidnud ohvriterohkest plahvatustest saati - räägitud. Tuleb parandada riikidevahelist infovahetust, võidelda aktiivselt terrorismivõrgustike vastu, peatada nende organisatsioonide rahastamine. Samuti võiks Mihkelsoni sõnul luureagentuurid anda infot selle kohta, kui palju on suudetud taolisi rünnakuid ära hoida.

Veel parandaks Mihkelsoni sõnul riikide julgeolekut see, kui Euroopa Liitu sisenevaid inimesi oleks võimalik identifitseerida. Radikaalsuse poolest silma jäänud inimestega tuleks Mihkelsoni arvates aktiivsemalt tegelema. Riigipõhiselt peaksid riigijuhid vaatama, et sisejulgeolekule ja kaitsekulutustele oleks piisavalt jõudu suunatud.

„Kui tahame, et Euroopa linnad oleksid turvalised, tuleb küsida, milline on reaalne oht ja milline on riikide võimekus sellega tegeleda, ning vaadata, kas need on vastavuses,“ ütles ta.

Hanso: kuskil pole ohutu

Sotsiaaldemokraadist kaitseministri Hannes Hanso sõnul tõestas eilne terrorirünnak Brüsselis veel kord, et terrorism ei tunne riigipiire ja rünnaku objektiks võib olla ükskõik kes ja ükskõik kus. Kahjuks pole kaitseministri sõnul alust oodata, et sellele nähtusele tuleks kiire lõpp. „Maailm on läbinud teatud arenguteekonna ja täna enam kella tagasi keerata ei saa. Üleilmastuvas maailmas ei saa ükski riik olla ega olegi isolatsioonis – kõik protsessid mõjutavad üht või teist pidi kõiki riike või regioone,“ rääkis Hanso. Seetõttu on ta veendunud, et Eesti ei saa end globaliseeruvas maailmas paigutada neutraalse kõrvaltvaataja positsioonile. „Minu meelest pole meil mingit valikuvõimalust – me teame, mis on õige ja mis vale ning üheselt hukkamõistetav. Seepärast peame olema õigel poolel ning tegema koostööd riikidega terrorismivähi pidurdamiseks ja ideaalis ka hävitamiseks,“ ütles ta.

Hanso lisas, et terrorism väärib mitte ainult hukkamõistu, vaid ka selgelt püstitatud eesmärki ja plaani terrorismi juurte läbi lõikamiseks ning terrorismi nähtava osa ehk konkreetsete plahvatustega tegelemiseks.

Brüsseli terrorirünnakute järgse päeva esiküljed Eesti ajalehtedes.

Terrorismi bränd

Hanso sõnul on suure organisatsiooniga võitlemine mõnevõrra lihtsam, kuid paraku käib terroristlik tegevus tihti brändide nime alt. „Oli al-Qaeda, millest täna kuigi palju enam ei räägita, ja praegu on terrorismi brändi - selle lipu lehvitamise - üle võtnud paljuski ISIS,“ sõnas ta. Sellise terrorismi brändimisega ja üksiküritajatega võitlemine on Hanso sõnul liberaalsele ja demokraatlikule maailmale suur väljakutse.

Ta lisas, et terroristide eesmärk on sundida läänemaailma muutma oma valikuid ja liberaalset elukorraldust. „Nad ründavad alatu taktikaga, mille vastu ei ole välja töötatud täiuslikku kaitset, Euroopale nii omased väärtusi: peamiselt  inimõigusi ja vabadust. Kindlasti on eesmärk külvata vaenu ja hirmu ning lüüa sügav kiil erinevate kogukondade vahele,“ ütles ta. Läänemaailma asi on seista selle eest, et need eesmärgid ei täituks.

Konkreetse terrorismivastase tegevuse kavandamisel on Hanso sõnul olulised rahvusvaheline koostöö ja tõhus riikidevaheline, aga ka erinevate teenistuste vaheline infovahetus, mille süsteemides on veel küllaga arenguruumi. „Tahaks uskuda, et raskustest väljume tugevamana. Turvatunde taastamine elanikkonna jaoks ei tule iseenesest – jutu kõrval tuleb teha tegusid,“ ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. March 2016, 17:02
Otsi:

Ava täpsem otsing