Tööriist suhtleb omanikuga sensori abil

30. märts 2016, 07:00
Monitoorimise süsteem näitab tööriistale paigaldatava sensori abil, kus tööriist asub ja kui kaua on see töötanud.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160330/NEWS/160329760/AR/0/Trell.jpg

Tööriistadele paigutatud sensorid aitavad tootmises jälgida tööriistade energiakulu, hooldusaegu, asukohta ning tervistkahjustavat vibratsiooni töötajale.

AS Nordic Automation Systems pakub Tool Monitoring Systemi (TMS) lahendust, mis hõlbustab tööstusettevõtete tööd laoruumide korrashoiul ja optimeerib tootmisefektiivsust. Ühtlasi maandab lahendus tööriistade vibratsiooniga kaasnevaid terviseriske, kirjutab 31. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.

TMS-funktsioon seisneb tööriistade ja statsionaarsete tootmisseadmete kasutuse jälgimises reaalajas, mis võimaldab tulemusi analüüsida ja tööd optimeerida. Seda võimaldavad sensorid, mis paigaldatakse tööriistadele. Sururõhutööriistadel toimib sensor kiirliitmiku asendusena ning selle külge käib voolik, seega ei muuda sensor tööriistade suurust ega kasutamist. Elektritööriistadel paigaldatakse sensor elektrijuhtmele. Akuga töötavatele ning statsionaaarsetele ning passiivtööriistadele nagu lood või labidas pannakse sensor külge tööstusliku liimiga.

Sensor salvestab töötades andmed, näidates lisaks reaalsele tööaja pikkusele ka näiteks õhu- ja energiakulu. Lahendus edastab saadud info juhtmevabalt keskseadmele, mis omakorda saadab info kliendiportaali ehk TMSi Secure Cloudi.

"Meie ülesandeks jääb andmete analüüsimine," märkis ASi Nordic Automation Systems müügijuht Karel Kask. Tähelepanu vääriv info edastatakse asjaga seotud inimestele SMSi või e-kirjaga. "Sõnum sisaldab regulaarseid raporteid tööriistade kasutamisest ja nende efektiivse kasutamise ajast, hoolduse eeldatavast läbiviimise ajast ning vibratsioonitasemest. Samuti annab lahendus ülevaate tööriistade laoseisust,” kirjeldas Kask.

Kuna tarvilik teave edastatakse automaatselt, lisaõpet TMS kasutajatelt ei nõua. Samuti ei vaja see tööriistade lisahooldust – kuna sensorid töötavad akude baasil, mille kestvus on kuni kaks aastat, ei ole nende eluea jooksul tarvis neid laadida. Siiski, akude kestvust mõjutab tööriista kasutamise intensiivsus ja keskkonna temperatuur. Samuti ei vaja keskseade eraldi hooldust.  

Automaatne inventuur ja kaitse varguste eest

Seadmete hoolduseks on tootmisettevõtetel võimalik määrata hooldustsüklid, millega tagatakse seadmetele õigeaegne kontroll. Sellega garanteeritakse tööriistadele maksimaalne eluiga ning see võimaldab kasutada tööriistu kuluefektiivsemalt, optimeerides tootmiskulusid. Näiteks välditakse nii kasutuskõlbmatuks muutunud tööriistade kasutamist, lisaks on võimalik kontrolli all hoida seadmete elektritarbimist.

TMS hõlbustab ka inventuuriga kaasnevaid tülikaid protseduure ja aitab võimalike varguskatsete korral. "Sensorid edastavad teabe kõikide tööriistade asukoha, kasutusaja, seisukorra ja kasutaja kohta," märkis Kask. Kui tööriist ei jõua tööpäeva lõpul ettenähtud lattu, teavitavad sensorid selleks määratud isikut teatega SMSi või e-kirja  teel.

Sensoritel olevad kiirendusandurid võimaldavad kliendil määrata näiteks öise kellaaja, mis ajaks peab tööriist olema jõudnud lattu tagasi. Kui tööriistu liigutatakse, saadab TMS häiresõnumi. "Soovi korral on võimalik lahendus ühendada turvafirmaga, mis teate peale koheselt reageerib,” selgitas Kask.

Üks lahenduse olulisemaid funktsioone on arendajate sõnul tööriista kasutava töötaja teavitamine päevasest lubatud vibratsioonitasemest. "Igale tööriistale on sisse kirjutatud selle vibratsioonitase, mille põhjal toimub töötades automaatne arvestus vastavalt Euroopa Liidu töötervishoiu direktiivides fikseeritud maksimaalsele vibratsioonitasemele," kirjeldas Kask. "Kui kaheksatunnise tööpäeva lubatud vibratsioonilimiit on täis, peab seadmega selleks päevaks töö lõpetama,” lisas ta.

See on vajalik vältimaks vibratsioontõbe, mis seisneb sõrmede verevarustus- ja närvikahjustuses. Tervisehäda on küllaltki levinud inimestel, kes on pikemal perioodil vibratsiooniga kokku puutunud, mistõttu on õigeaegne ennetustöö väga tähtis.

Kuigi Eestis vibratsioontõbi veel väga suur probleem ei ole, on Kase sõnul tervisehädaga seotud ennetustöö väga aktuaalne Skandinaavias ja Lääne-Euroopas, kus sellele pööravad tähelepanu nii riiklikud institutsioonid kui ka ettevõtted. 

Konkurente veel vähe

Kase sõnul on TMSi tootearendus toimunud Eestis ja seda päris nullist alates. Kokku on lõpptoote valmimiseks kulunud veidi üle kahe aasta ja turule sisenemiseks oldi valmis eelmise aasta neljanda kvartali alguses.  "Kuna sururõhutööriistad moodustavad kasutatavatest seadmetest enamuse, algas meie teekond sururõhusensori valmimisega. Hiljem tulid juba elektritööriistadele mõeldud sensorid, paari kuu pärast on plaanis turule tuua ka aku- ja passiivtööriistade sensorid,” rääkis Kask.

Kuna lahendus on uudne, pole klientide arv veel suur. Samas on toodet lihtne müüa, kuna ühtegi teist sellist turul ei eksisteeri ja selle kasutegur töökodadele on suur.

"Inglismaal on vähemalt kolm-neli ettevõtet, mille arendatud sensorid on mõeldud ainult vibratsiooni mõõtmiseks. Tänu tööriistade reaalajas toimuvale monitooringule on meie lahendus oma funktsionaalsuses oluliselt innovaatilisem ja konkurente meil väga palju pole," märkis Kask. "Samas kuna Industry 4.0 on üle Euroopa populaarne, siis neid kindlasti tuleb,” lisas ta.

Võimalike klientide profiili on Kase sõnul raske üheselt määrata. Kõne alla tulevad kõik suuremas koguses tööriistu kasutavad ettevõtted. "Toote kasutegur hakkab mängima siis, kui ettevõttes on kasutusel vähemalt 50 tööriista. Näiteks Rootsis on ettevõtteid, mille tööriistade hulk on 6000 ja rohkemgi,” kirjeldas Kask potentsiaalseid kliente.

 

Esialgu keskendutakse Põhjamaadele

Põhiklientuurina nähakse Skandinaavia ettevõtteid, aga kliente loodetakse leida ka Saksamaalt ja Suurbritanniast ning seda eeskätt otsekontaktide kaudu. "Paar nädalat tagasi viibisime Göteborgis, kus toimus Skandinaavia suurim tootmise hooldusmess. Saime sealt väga hea kontakti ühe Põhjamaade suurima tööriistu ja lisavarustust pakkuva jaeketiga," märkis Kask. Ta lisas, et senised kliendid on ettevõte suuresti leidnud investorite kaudu, kes on nii Norras kui Rootsis.

Klientide otsingul ei piirduta vaid tööstusettevõtetega, tootele nähakse potentsiaalseid ostjaid ka ehitussektori ettevõtteis ning teedeehituse või võrguehitajate näol. Kuna lahenduse keskseade on mobiilne ja SIM-kaardiga eelinstalleeritud, saab seda kasutada ka näiteks autoparkide monitoorimiseks. Tehnilise spetsiifilisuse tõttu tuleb Kase sõnul klientidele läheneda personaalselt ja selgitada välja töökodade eripärast tulenevad vajadused ja ootused.

Kase sõnul on tootearendus pidev protsess, mis avab uusi võimalusi. "Üks asi on tööriistu jälgiv TMS, samas tööstusvaldkonna põhifookus on sururõhu kasutuse optimeerimisel. Alates kompressorist kuni lõppobjekti sururõhulekete tuvastamiseni ja vähendamiseni. Tegu on tehnoloogiaga, mis võib märkimisväärselt kokku hoida energiatarbimist ja hetkel liigumegi selle poole. Tootearendus käib täie hooga ja lahenduse funktsionaalsus kasvab pidevalt,” rääkis Kask.

TMSi kuutasu sõltub tööriistade arvust ning sellest, kui palju läheb kliendil vaja keskseadmeid. "Seadmed on kohapõhised. Kui tehases on üks töökoht, millega on seotud 50–100 tööriista, siis sinna läheb reeglina üks keskseade,” selgitas Kask.  Ühe sensori kuutasu on 1–3 eurot. Hinna kujunemisel mängib rolli, kas lahendus peab toimima koos GPS-seadmega, SIM-kaardiga või ühendatakse see internetivõrku.

"Letimüügist lähevad müüki viie sensoriga stardipaketid koos vajaliku lisavarustusega. Lahenduse keskmine hind Skandinaavia turul saab olema ca 790 eurot,” märkis Kask. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. March 2016, 06:49
Otsi:

Ava täpsem otsing