Mario Draghi „hullumeelne eksperiment“

20. aprill 2016, 16:45
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160420/NEWS/160429966/AR/0/Mario-Draghi-Euroopa-Keskpank.jpg

Euroopa Keskpank koguneb neljapäeval rahapoliitikat arutama tiheneva kriitikarahe all.

Vihased on Saksa pensionärid, kes on Euroopa Keskpanga (EKP) erakorraliste rahapoliitiliste meetmete tõttu kaotanud vähemalt 125 miljardit eurot. Selline on saamata intressitulu 2011. aastast, mil Mario Draghist sai Euroopa Keskpanga president, on kokku löönud Deutsche Postbank AG.

Pensionärid on valijad. Saksamaa rahandusministeeriumist ja teistelt poliitikutelt lendab tavatult teravaid kriitikanooli Euroopa Keskpanga juhi aadressil, mis ajendas muidu EKP poliitika suhtes skeptilist Saksamaa keskpanga juhti viskuma Draghi ja EKP sõltumatuse kaitsele.

„Debatt ei keskendu piisavalt rahapoliitika laiematele makromajanduslikele tagajärgedele,“ ütles Bundesbanki juht Jens Weidmann intervjuus ajalehele Financial Times. „Inimesed ei ole üksnes hoiustajad: nad on ka tööandjad, maksumaksjad ja laenuvõtjad, kellele kõigile on madalad intressimäärad kasulikud.“

Palju õnne!

Eelnevalt oli Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble „õnnitlenud“ Draghit paremäärmusliku partei AfD suure valimisedu eest Saksamaa kohalikel valimistel. Vähemalt 50% sellest edust on Schäuble sõnul tingitud EKP poliitikast.

Paljud nurisevad, et Saksamaa toob oma inimeste huvid ohvriks, et aidata euroala nõrgemaid liikmeid. AfD pooldab muu hulgas Saksamaa lahkumist rahaliidust või kogu rahaliidu laiali saatmist.

Baieri liidumaa rahandusminister Markus Söder ütles nädalavahetusel ajalehele Bild, et Euroopa Keskpanga järgmine juht (aastal 2019) peab tulema Saksamaalt. Nii edasi ei saa.

Kriitilisi arvamusi on üha enam. Allianz SE majandusnõunik ja Bloombergi kolumnist Mohamed El-Erian nimetas intervjuus Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine Euroopa Keskpanga poliitikat „hullumeelseks eksperimendiks“.

Samas tunnistasid selle "hullumeelse eksperimendi" äsja õigeks nii G20 riikide keskpankurid ja rahandusministrid kui ka IMF. IMFi juhi Christine Lagarde’i sõnul on negatiivsed intressimäärad maailmamajandusele selle praeguses nõrgas seisus kokkuvõttes positiivsed.

Taolise ülilõdva rahapoliitikaga on vaieldamatult seotud hulk riske. See on oht finantssüsteemi stabiilsusele - negatiivne intressimäär õõnestab pankade kasumlikkust, rahaturud võivad hanguda ja tarbijad võivad oma raha negatiivse intressi eest hoopis madratsisse varju viia.

„Ma olen negatiivsete intressimäärade suhtes skeptiline,“ ütles Bloombergile California Berkeley Ülikooli majandusprofessor Barry Eichengreen. „Need suurendavad pankade jaoks ärikulusid, mida on raske majanduse ja laenunõudluse nõrgas seisus klientidele edasi kanda. Nõrgenenud bilansiga pangad ei ole just ideaalne lähtekoht majandusele uue kasvutõuke andmiseks.“

Viimased andmed Jaapanist näitavad, et negatiivsest intressimäärast hoolimata laenukasv märtsis aeglustus. Euroopa Keskpanga värske laenuülevaate järgi laenutingimused paranesid ja laenunõudlus aasta esimeses kvartalis kasvas, kuid pankade endi sõnul mitte tingimata keskpanga agressiivse rahapoliitika sunnil. Enamus panku vastas, et lisaraha ei ole nende laenuotsuseid mõjutanud.

Rahapuudust ei ole

Euroopa Investeerimispanga EIB juht Werner Hoyer ütles IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul Washingtonis Bloombergile, et rahapoliitika leevendamise edu sõltub sellest, kas ja kuidas seda raha kasutatakse. „Likviidsust on piisavalt, me võime sellesse uppuda,“ ütles ta. „Kuid kui me seda tootlikult ei rakenda, siis oleme kaotajad.“

Kolm aastat pärast seda, kui euroala oma ajaloo pikimast majanduslangusest välja sai, on investeeringute defitsiit kriisieelse ajaga võrreldes ikka alles üle 400 miljardi euro. EIBga koostöös välja töötatud nn Junckeri investeeringute plaan korvab selle tühiku vaid osaliselt.

Uus stiiimul sügisel

Läinud kuul üllatas Mario Draghi arvatust jõulisema stiimulite paketiga euroala majanduse ja inflatsiooni elustamiseks – nii ei oodata sellelt kohtumiselt uut tulevärki. Seda enam, et osad märtsis välja kuulutatud abinõud, nagu ettevõtete võlakirjade tugiostud ja uued pikaajalised fikseeritud intressimääraga laenud, ei ole veel käivitunud.

Küll aga näitas agentuuri Bloomberg korraldatud majandusekspertide küsitlus, et sügisel tuleb Draghil ilmselt uuesti stiimuleid lisada.

Üle 60% küsitletud 47 analüütikust arvas, et stiimuleid tuleb veel - Euroopa majanduse kasvutempo on lihtsalt liiga nõrk, et inflatsioonile elu sisse saada. Kõik peale ühe olid veendunud, et EKP pikendab suuremahulise varaostuprogrammi tähtaega 2017. a märtsist kaugemale. 36% usub, et keskpangas raha hoidmise intressimäär võib miinus 0,4 protsendilt alaneda veel kuni miinus 0,5 või miinus 0,62 protsendini. Neljandik arvas, et märtsis suurendatud võlakirjaostude maht võib 80 miljardilt eurolt veelgi tõusta. Samas nn helikopterilt raha külvamist ehk keskpanga rahasüste otse valitsuse kohvritesse peab 93% EKP puhul ebatõenäoliseks.

Keskpank ei taha mingil juhul jätta muljet, et rohkem midagi teha pole võimalik. Samas rõhutavad nii Euroopa Keskpanga poliitikategijad kui ka IMF, et kui poliitikud panustaksid enam, ei peaks keskpank oma poliitikas sellistesse äärmustesse minema.

Näiteks Saksamaa ise. Saksamaa võiks praegu palju enam kulutada ja investeerida, et tõsta oma majanduse tootlikkust ja korrastada infrastruktuuri, ergutades samas nappivat nõudlust. Selleks, et 30 aastaks laenu saada, nõuavad investorid Saksamaalt praegu tootlust alla 1%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. April 2016, 17:11
Otsi:

Ava täpsem otsing