Bildt: Ukraina ja Venemaa laulu vahel tuleb põnev rebimine

14. mai 2016, 15:11
Rootsi endine välisminister Carl Bildt
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160514/NEWS/160519813/AR/0/Carl-Bildt.jpg

Rootsi endine pea- ja välisminister Carl Bildt ei usu, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes niipea paranemist tuleb – Minski lepingud on alles täitmata, mis omakorda annab alust arvata, et Venemaa survestamiseks kehtestatud sanktsioone pikendatakse.

Bildt osales Tallinnas Lennart Meri konverentsil, mis tänavu arutleb uue normaalsuse kujunemise üle pärast seda, kui sõjajärgne julgeolekuarhitektuur on kokku varisenud. Vaatluse all on, kas ja kuivõrd kujundavad seda uut normaalsust lääneriigid ja läänelikud väärtused, või ollakse vaid mujal käivitunud muutustele reageerija rollis. Bildti sõnul on määrava tähtsusega lääneriikide ühtsuse hoidmine.

Bildt lahkus konverentsilt varem, et jõuda õhtuks Stockholmi Eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontserdile. Mõneminutilise intervjuu Äripäevale jõudis ta anda teel lennujaama.

Kuidas näete arenemas Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid?

Arvan, et need jäävad problemaatiliseks veel üsna pikaks ajaks. Kuni Minski kokkulepped pole täidetud, pluss Krimmi annekteerimise vari – ma ei näe, et suhted nähtavas tulevikus paraneksid.

Konverentsil kostis mitmel korral arvamust, et Venemaa survestamist tuleb jätkata ning sanktsioone isegi lisada.

Sanktsioonide lisamist ma ei usu. Sõltub muidugi, mis Venemaa teeb, kuid praegust suundumuste juures ma seda ei näe. Küll aga usun, et olemasolevaid sanktsioone pikendatakse.

Mõnede liikmesriikide osas ei saa võib-olla seda kindlalt väita.

Samas on ilmne, et Minski lepingu tingimused ei ole täidetud ja see peaks viima sanktsioonide pikendamiseni. Kui kauaks, seda on mul raske arvata.

Kuidas on Minski lepingu täitmisega Ukraina poolel?

Mingil määral Ukraina täidab seda lepingut. Osa tingimusi on aga raske täita olukorras, kus tulevahetus ei ole ikka veel päriselt lõppenud. Kuni see kestab, on Kiievil raske kokkuleppe poliitiliste punktidega edasi minna.

Kuidas peaks Euroopa ennast kaitsma – Rootsis ja Soomes vaetakse NATOga liitumist?

Kui võtame kogu Ida-Euroopa, siis näeme kaitsekulude suurendamist. Aja möödudes toob see koos ameeriklaste ja NATO tegevusega Ida-Euroopa kaitsevõime märkimisväärse kasvu. Soome ja Rootsi suurendavad vastastikust kaitsekoostööd ja sõjalist koostööd NATOga. See on osa üldisest mustrist, kus sõjalist heidutust suurendatakse.

Soome uuring NATOga liitumise plussidest ja miinustest leidis, et Soome ja Rootsi võiksid liituda koos.

Parim lahendus, mille iga riik küll ise otsustab, oleks muidugi see, kui kogu piirkond oleks NATO liige. Rootsi ja Soome erandiga see peaaegu nii ongi. Jah, soovitavalt võiksid Soome ja Rootsi liituda võimalikult ühel ajal.

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ütles konverentsil, et praegu pole NATOga liitumine aktuaalne.

Rootsi praegune valitsus on selgelt liitumise vastu. Põhjuseks on parteisiseseid hoiakud nii sotsiaaldemokraatide kui ka roheliste ja endiste kommunistide ridades, kus kohtab omajagu vana kooli ameerikavastasust, mis takistab neil NATO liikmelisust arutamast.

Viimati oli EL silmitsi väga suurte muutustega kaheksakümnendatel aastatel, kuidas tänaste väljakutsetega toime tulla?  

Ma arvan, et pea iga valitsus on tunnetanud, et Euroopat on vaja rohkem kui kunagi varem. Seda oli väga selgelt näha läinud aastal, kui meil oli 12 ELi tippkohtumist aluslepingutes ette nähtud nelja asemel. See on märk, et sagedamini on vaja kokku saada, sest lahendust vajavad probleemid on keerulisemad kui varem. Euroopat on tabanud mitu kriisi korraga ja need mõjutavad meie ühiskondi vahetumalt kui varem - näiteks eurokriis ja pagulaskriis. Kuid ma leian, et Euroopa integratsiooni vajadust adutakse rohkem kui varem.

Kodanik ei pruugi nii mõelda – kasvab nende hulk, kes leiavad, et Euroopa Liidu projekt ei anna neile midagi.

Häda on selles, et probleeme on nii palju ja erinevaid, et enam ei ole seda ühte ühendavat suurt lugu, nagu omal ajal oli sõda ja rahu või Euroopa taasühendamine. Nüüd on palju erinevaid lugusid.

Mis saab Schengeni viisavabast ruumist, kas suudame selle säilitada?

Sõltub, kas suudame välispiiri kontrolli alla saada. Kui me läbi kukume – ja siin on oluline roll Türgil –, siis on Schengeni püsimine ohus.

Mis mõju võib olla Suurbritannia referendumil juunis ja novembris toimuvatel USA presidendivalimistel?

Leian, et meie julgeoleku pant on lääne ühtsus. Kui Suurbritannia otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on see lääne ühtsusele väga suur probleem. See võib tekitada sarnaseid lahkulöömise meeleolusid Prantsusmaal ja teistes riikides. See on praegu suurim oht.

USAs aga ütleb härra Donald Trump imelikke asju, mis võivad õõnestada NATO ühtsust. Ja kui on asju, mis õõnestavad ELi ja NATO ühtsust, siis ohustab see juba üksi definitsiooni järgi meie julgeolekut.

Euro algusaegadel olite ühisraha euro toetaja, kuidas praegu?

Arvan nii ka täna. Euro pole tingimata kõigi jaoks hea, kuna majandused peaksid olema võimalikult sarnased, kuid näiteks Balti riikidele näen ma sellest eelist. Samas on alati võimalik oma riigi majandust väga halvasti juhtida nagu tegid kreeklased – rumaluse vastu euro garantiid ei anna. Praegu liigub euroala selles suunas, et ühisraha toimimise mehhanismi paremaks teha.

Lahkute konverentsilt varem, et jõuda Eurovisiooni kontserdile. Kas olete lauluvõistluse fänn või võib sellele ka sümboolsemat sisu omistada?

Olen fänn jah, aga see on ka üks meid liitvaid tegureid – muusika ja kultuur. Veidi poliitikat on seal täna kah – Ukraina ja Venemaa laulu vahel tuleb põnev rebimine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. May 2016, 15:11
Otsi:

Ava täpsem otsing