Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aktsiiside laekumine kuivas kokku

25. mai 2016, 07:45
Eesti Õliühingu juhi Toomas Saksi sõnul mõjub suurtarbijate välismaal tankimine raskemalt siinsetele kütusemüüjatele, kellel Lätis ja Leedus tanklaid ei ole.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160525/NEWS/160529853/AR/0/Olerex.jpg

Viimaste kuude maksulaekumine näitab, et veebruaris enne aktsiisimäärade tõusu suurenesid hüppeliselt nii kütuse- kui ka alkoholiaktsiisi laekumised, mis aga märtsikuust järsult langesid.

„Hea oleks teada seda valuläve, kui palju peaks tarbimine vähenema, et valitsus hakkaks vaatama, kas järgmise aasta aktsiisitõusul on mõtet. See sõnum, mis on praegu antud, et järgmisel aastal tõuseb aktsiis veelgi, ja lätlased ei ole öelnud et nemad tõstaksid, see tulevikuväljavaade päris kindlasti ei ole see, mis paneb kliente tagasi tulema,“ jäi Eesti Õliühingu juht Toomas Saks tuleviku osas pessimistlikuks.

Ka TNS Emori uuringust selgus, et aktsiisitõusu tõttu on oma tankimise välismaale viinud ligi pooled transpordiettevõtetest ja pea kolmandik neist tangib just Lätis.

Ehkki kütuse- ja alkoholiaktsiisi laekumine pärast aktsiisimäärade tõusu järsult kukkus, ootab riik taastumist sügiseks.

Amet ootab taastumist

Maksu- ja tolliamet näeb, et praegu toimub aasta esimestel kuudel soetatud varude realiseerimine. „Tõenäoliselt taandub varumise mõju maksulaekumisest sügiseks ehk siis on alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumised taas võrreldavad eelmise aasta sama ajaga,“ ütles maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits. Esialgu viimaseid maksulaekumisi tutvustades prognoositi aga taastumist suveks.

Saks ei näe kütuseaktsiisi laekumises taastumist ei suveks ega sügiseks. „Praeguseks see pilt paremaks pole läinud, pigem on seda tarbimist veel rohkem Eestist ära liikunud,“ ütles õliühingu juht. Tema sõnul mõjutavad varud tarbimist veel kuu või kaks.

Ettevõtted, kes on aga kogu oma tankimise teistesse riikidesse ümber kolinud, seda tagasi kolima ei hakka. „Kui nüüd suuremad ettevõtted on praeguseks selle süsteemi endale ära teinud, ja see eeldab ikkagi uute lepingute tegemist, uute partnerite leidmist, oma logistika ümbertegemist, siis mina ei näe küll mingit põhjust, miks nad peaksid selle tagasi muutma ja tulema tagasi Eestisse,“ ütles ta ja lisas, et suurtarbijad on ümberorganiseerimisega kulutused juba teinud.

Statoili, uue nimega Circle K, peadirektori Kai Realo sõnul mõjutab mootorikütuste hinnavahe Lätiga enim transpordiettevõtteid, kes teevad rahvusvahelisi vedusid ning kes nüüd tangivad pigem Lätis. „10 senti liitri kohta hinnavahet muutub transpordiettevõtte jaoks korralikuks kulusäästuks kui võtta arvesse, et üks veok võib tankida korraga üle 1000 liitri kütust,” rõhutas ta. Realo sõnul on nende kliendid jäänud siiski justkui oma peresse, sest Statoili teenindusjaamade võrk teenindab ka Lätis ja Leedus. Aktsiisimaks läheb aga nüüd Läti riigile.

”Sellise hinnavahe jätkumise juures on väheusutav, et juba Lätti tankima siirdunud kliendid otsustaksid sügisel uuesti Eestis tankima hakata,” arvas Realo. Ta tõi välja, et kuu tagasi toimunud kütuseturu aastakonverentsil esitletud materjalide põhjal on piirilinnade mootorikütuste liitrimüük vähenenud vähemalt kolmandiku võrra.

Saksa sõnul mõjub suurtarbijate väiksem Eestis tankimine rohkem siinsetele väiksematele ja suurematele tanklakettidele, kes Lätis ja Leedus kütust ei müü. ”Statoil, kellel on ka Lätis-Leedus tanklad, tema klient lihtsalt vormistab ennast teise tütarettevõtte peale. Kaotavad need tanklaketid, kellel sellist võimalust ei ole,“ ütles ta ja tõi näitena Olerexi.

Kütusemüüjad katsuvad hindu madalal hoida

Kai Realo sõnul on hinnavahe Lätiga mõjutanud siinseid ausaid kütusemüüjaid Eestis kahelt poolt korraga. Lisaks piirialade liitrimüügi vähenemisele hoiab konkurents turul hinnad väga madalal, mistõttu saab teenida vaid ülimadalat marginaali.

„Meil tuleb avatud maailmas elades meeles pidada, et nii nagu kaks kõrvuti asetsevat poodi Eestis ei saa endale lubada suurt hinnavahet, ei saa seda teha ka riigid, sest tarbija hääletab kohe jalgadega,” ütles Realo. Tema sõnul võib riik seda samas ka tolereerida, nii nagu on näiteks Taani ja Saksamaa vaheline kitsas piiririba sisuliselt üks suur Saksa hulgipood, kuhu taanlased sõidavad kaubikutega.

Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp leidis, et varasemast madalamad kütusehinnad on olukorda tarbijate jaoks tasakaalustanud. Prognoose Kuldkepp teha ei taha, kuid tema sõnul võib olukord sügiseks tõepoolest veel paraneda. „Muidugi sellest on küll kahju kui aktsiis läheb mujale. Mitte ainult aktsiis, aga ka käibemaks,“ märkis Kuldkepp.

Tema sõnul tangivad Venemaa vahet sõitvad vedajad ka Venemaal, nii palju kui on lubatud kütust standardse paagiga riiki sisse tuua. Kuldkepp ütles, et välismaal tankijad jäävad seda ka edaspidi tegema, aga ta ei näe ka seda, et Tallinnast hakataks spetsiaalselt Lätti sõitma, kui just ei tooda kütust tsisternidega. Rahvusvahelised vedajad on tema sõnul aga niikuinii oma otsustes vabad.

Aktsiisitõus toob petuskeeme

Realo lisas, et mootorikütuste jaemüügi turgu mõjutab tugevalt see, et turule on paisatud senisest sadades kordades rohkem rasket kütteõli, mida väidetavalt segatakse diislikütusega ning mida müüakse diislikütuse pähe ka tavatarbijatele. „Raske kütteõli aktsiisimaks on kõvasti madalam kui diislikütusel, mistõttu motivatsiooni sellise segu segamiseks jätkub kindlasti veel pikalt,” ütles ta. Ka rahandusministeeriumi andmed näitavad, et raske kütteõli tarbimine on olnud sel aastal kordades suurem ja on iga kuuga kasvanud.

Rahandusministeerium on optimistlik

Ott Heinapuu, rahandusministeeriumi pressiesindaja

Möödunud aastal laekus kütuseaktsiisi 432 miljonit eurot ning rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi on tänavu oodata kütuseaktsiisi laekumiseks 481 miljonit eurot ehk 49 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal.

Ei ole oodata, et kütuse- või alkoholiaktsiisi laekumine väheneks, kuna ootuspäraselt ei ületa kütuse ega alkohoolsete jookide tarbimise vähenemine aktsiisimäära tõusu määra. Aasta alguse aktsiisilaekumist on suurendanud see, et müüjad on varunud madalama aktsiisimääraga kaupa ja nendelt aktsiisi maksnud. Muutused tarbimises ei ole veel avaldunud, sest varude lõpptarbijatele müümine pole veel lõppenud.

Aktsiisimäärade tõusu mõju esimene hinnang võiks tulla sügisel. Esmalt on vaja teada, kui suurel määral mõjutavad need mujal tankivad ettevõtted aktsiisilaekumist kokku. Praegu pole teada, kas sellised ettevõtted moodustavad näiteks 5 protsenti või 50 protsenti diislikütuse tarbijatest. Midagi otsustada saab alles siis, kui on piisavalt andmeid.

Riskid on kaardistatud ning suuremalt osalt on need seotud ostude ja tankimisega Lätist. Prognoosis on arvestatud teatava tarbimise vähenemisega, mis tuleneb piirikaubandusest. Praeguste andmete põhjal on raske piirikaubanduse mõju välja tuua. Selle tegelikku mõju saab hinnata sügisel, kui varusid soetanud kaupmehed on need lõpptarbijatele maha müünud ja taastub tavapärane deklareerimine.

Alkoholiaktsiisi laekumine märtsis oli ootuspärane, aprilli laekumine vastas rahandusministeeriumi aprilli algul avalikustatud kevadise majandusprognoosi ootusele. Rahandusministeeriumi prognoosis on samuti arvestatud kütuse varude realiseerimisega, kuna kevadise prognoosi koostamise ajaks oli teada tegelike varude maht ning saime arvestada küllaltki pika realiseerimise perioodiga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. May 2016, 07:47
Otsi:

Ava täpsem otsing