Raiffeiseni pank maksis mullu Vene riigikassasse üle 400 miljoni euro. Foto: Reuters/Scanpix
Euroopa pangad nuumavad Kremli rahakotti. Lisaks: Hiina riigipea eurotuur, paremäärmuslaste spiooniskandaal ja Euroopa enda tuumavihmavari.
Enne, kui olukord paraneb, läheb see veel hullemaks. Selline on järeldus, mille on teinud ka kõige optimistlikumalt meelestatud Ukraina sõja vaatlejad. Ehkki möödunud nädalal kinnitas 61 miljardi dollari suuruse abipaketi lõpuks ka USA president Joe Biden, jõuab suurem abi kohale alles suveks.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi sõnul on pidanud väed Donetskis tagasi tõmbama, sest venelaste ülekaal on liiga suur. Ukraina rahvuskaardi ülem Oleksandr Pivnenko hoiatas aga, et Vene väed plaanivad pealetungi Harkivi linnale.
Ehkki USA näeb nüüd kõva vaeva, et kiiremas korras viia ukrainlastele nii õhutõrjerelvastust kui ka suurtükimoona, teab ka Venemaa, et võimaluste aken on avatud just praegu.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit: www.aripaev.ee/uudiskirjad
Euroopa ei võta endiselt asja tõsiselt. Julgeolekuekspert Rainer Saks tunnustas intervjuus Äripäevale USA otsust lõpuks Ukrainale relvastust leida, ent tema hinnangul pole ka vahepealne ehmatus Euroopat tõsiselt tegudele sundinud. Saksa sõnul on suurim mure endiselt selles, et eurooplaste ühistegevus Ukraina aitamiseks on puudulik. „Ei ole isegi veel toimivat diskussiooni, mida see kõik endast kujutama peaks,” lausus julgeolekuekspert.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.