Lastele töö leidmise häda ja viletsus

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 6. juuni 2016 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lastele töö leidmise häda ja viletsus
Rõõmu Aiandi omanik Kai Parmas (keskel) koos Facebookist leitud abiliste Alika Jeršovski ja Liisbeth Pirniga.Foto: Andres Haabu
Kuigi õpilastel on mitmeid võimalusi suveks tööle minna, ei soovi paljud ettevõtjad neid palgata. Tööandjate meelt muudaks riigipoolne motivatsioonisüsteem, mis paneks ettevõtjaid rohkem õpilasi juhendama ja koolitama.
„Lapsed on siiski lapsed,“ ütles Rõõmu Aiandi OÜ omanik Kai Parmas, kes on juba kaks aastat SA Innove korraldatud töömessil endale suveks lisaabilisi otsimas käinud. Paraku ei õnnestunud tal see kummalgi korral, sest laste arusaam tööst jättis kõvasti soovida. „Minu eesmärk oli leida töötajaid, kes tõesti viitsivad meid suvel aidata,“ rääkis ta. Esialgu oli huvilisi palju, kuid enamik neist kadus pärast proovipäeva ära. „Nad lendasid peale, tegid midagi ära, ja nii kui läks jutt konkreetseks töölepinguks, selgus sada häda, miks nad ühel või teisel päeval tööle tulla ei saaks,“ selgitas Parmas. Küll valutas mingil päeval kõht, küll sõideti järgmisel päeval perega mere äärde ära. Ta lisas, et töö on ju siiski kohustus, mida tuleb teha mitu tundi päevas, mitu päeva nädalas, mitte siis, kui selleks tuju tuleb.
Kindlat abilist pole Parmas senimaani leidnud, küll aga lisanduvad talle aeg-ajalt jälle uued proovipäevadele tulijad. „Loodan alati, et nad ka jäävad tööle, kuid seda ei tea kunagi öelda,“ ütles ta.
Parmase sõnul on väga raske maksta õpilastele palka põhiliselt selle eest, et töötaja nendega tegeleks ja välja koolitaks. Samas kui näiteks töötukassast töötaja võtta, maksab Parmase sõnul töötukassa praktikatoetust, et ta töötaja üldse välja koolitaks. Aednikutöö nõuab Parmase sõnul teadmisi ja lastele loodusõpetuse tundi pidada on raske. „Ettevõtjal on väga keeruline mängida intensiivse töö kõrvalt ka lasteaednikku,“ ütles ta. „Hoopis mina peaksin sellise asja eest palka saama.“
Õpilaste palkamisel tuleb silmas pidada
Töölepingu sõlmimiseks 7–14aastase alaealisega taotleb tööandja tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta.
Kui tööinspektor on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha, annab tööinspektor tööandjale nõusoleku.
Kui tööinspektoril tekib alaealise töösoovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul.
Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.
Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.
Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega ilma seadusliku esindaja ja 7–14aastase alaealise puhul ilma tööinspektori nõusolekuta, on tühine.
Allikas: tööinspektsioon
Motivatsioonipaketi ootel
Parmase sõnul ei peakski õpilased vanuses 13–15 aastat ilmtingimata suvel tööl käima. „Las neil olla nende lapsepõlv,“ ütles ta. Töökogemus on loomulikult hea, kuid Parmase sõnul soovib enamik lapsi siiski vaid raha teenida. Kuna lastel pole enamasti varasemat töökogemust, nõuab nendega tegelemine tööandjatelt väärtuslikku aega. „Riik võiks teha mingi süsteemi ettevõtetele, et suurendada nende motivatsiooni lapsi välja koolitada,“ ütles Parmas.
Ka Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand ütles, et riik võiks teha midagi selleks, et õpilasi oleks kergem tööle võtta. Näiteks võiks seadused seda rohkem soosida. Kuigi Coop Eesti aeg-ajalt mõne õpilase suvel palkab, eelistatakse siiski täisealisi töötajaid. „Kauplustes on palju töid, mida alaealised ei tohikski teha,“ selgitas Vihand. Näiteks peab jälgima, et alaealised ei puutuks kokku alkoholi müügi ja kaubalettidele ladumisega.
Vihandi sõnul ei soosi Eesti seadused eriti osalise tööajaga töötamist, mistõttu on õpilaste töölevõtt tihti keeruline. „Tahaks, et riik aitaks kuidagi kaasa sellega,“ ütles ta. Vihand usub siiski, et millalgi hakatakse Eestis rohkem osalist tööaega väärtustama, sest on palju inimesi, kes sellest võidaksid. Ta tõi näiteks Hollandi, kus ühes Coopi kaupluses on 40 töökohast 90% kaetud osalise tööajaga töötajatega.
Vihand lisas, et vahel tulevad õpilased küll ka Coopi kauplustesse otse tööd küsima. Neil soovitab ta välja mõelda, mida nad täpselt teha tahaksid ja milliseid kohustusi on valmis võtma. „Seejärel suunaksin nad personaliosakonda, mis muud,“ ütles ta.
Õpilasi palgates võidab palju
Turvafirma G4S on mitu suve korraldanud õpilastele töömalevat „Julged hoolida?“. Lapsi palkavad nad peamiselt appi rannavalvuritele Tallinna suuremates randades Stroomil ja Pirital. G4S kommunikatsioonijuht Reimo Raja lisas, et mõnel aastal on nad lapsi saatnud appi ka oma partnerite juurde, näiteks Uuskasutuskeskusesse ja Toidupanka.
Sel aastal annab G4S suvel randades tööd 20 õpilasele. Töömalevasse võtavad nad noori vanuses 14–15, kel on hea suhtlemisoskus ja kes oskavad hästi ujuda.
Raja rääkis, et huvi maleva vastu on suur, kuid kohtade arv piiratud, mistõttu valitakse malevasse küsimustiku järgi tublimad. Malevanoorukit koolitatakse välja nädal aega. Kuigi paljud ettevõtted ei soovi alaealisi palgata, näeb G4S Raja sõnul nende värbamises mitut kasutegurit. „Noori välja koolitades ja rannavalve töösse kaasates aitame vähendada riskikäitumist ühiskonnas. See läheb kokku G4S väärtuste ja põhimõtetega – meie missioon on muuta Eestit turvalisemaks,“ rääkis Raja. Ta lisas, et noored saavad töömalevast kaasa eluks vajalikud ohutusalased teadmised ja oskused, õpivad märkama, hoolima ja teisi abistama. Samuti õpivad nad vetelpäästjatelt esmaabivõtteid ja rannas inimesi abistades paraneb ka noorte suhtlemisoskus. „Nad õpivad tundma vetelpäästja elukutset ja võib-olla tuleb mõni neist tulevikus ka päriselt rannavalvesse suvel tööd tegema,“ ütles Raja.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum