Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Katainen: Junckeri plaanis pole raha kõige tähtsam

09. juuni 2016, 21:48
Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen Brüsseli majandusfoorumil
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160609/NEWS/160609720/AR/0/Jyrki-Katainen.jpg

Rahapuudust Euroopas ei ole, intressimäärad on nullis või miinuses, kuid investeeringud on aastas ikka 200-300 miljardi euro võrra allpool ajaloolist trendi.

Miks ei investeerita, johtub ühelt poolt erinevatest tõketest, sealhulgas regulatsioonide rägast, teisalt argusest – Euroopa säästjad ja ka pangad ei julge riskida. Tagajärjeks on, et muu maailmaga võrreldes, mis ei seisa paigal, kuni Euroopa oma kriisihaavu rohitseb ja struktuure ümber mõtleb, kaotab Euroopa järjest enam konkurentsivõimet.

„Arusaadav, et inimesi huvitab raha rohkem,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ühisel pressikonverentsil Euroopa Investeerimispanga (EIB) juhi Werner Hoyeriga. „Ma leian aga, et Junckeri plaani muud komponendid on olulisemad kui fond, eriti ühisturu edasi arendamine."

315 miljardit eurot

Katainen viitas aasta eest ellu kutsutud Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeri järgi nime saanud investeerimisplaanile, mille üheks komponendiks on fond (EFSI), mis aitab investeerimisel maandada erasektori riske. Eesmärk on kaasata sel moel kolme aastaga investeeringuteks kuni 315 miljardit eurot. Plaani ülejäänud komponendid näevad ette investeeringuid tagasi hoidvate takistuste kõrvaldamise.

Hoyer märkis omalt poolt, et vähene investeerimine Euroopas, mis tähendab ühtlasi vähest investeerimist innovatsiooni, on peamine Euroopa konkurentsivõimet ohustav risk. Ka tema möönis, et rahast üksi ei piisa. „Ilma selleta, et me oma ühiskondi ja tööstusi julgelt reformime, ei ole rahast kasu,“ ütles Hoyer.

Euroopa Komisjon saab kaasa aidata reformidega Euroopa tasandil – digitaalse ühisturu arendamine, kapitaliturgude liidu loomine, energiaturu ühendamine, transpordi dekarboniseerimine, tõi Katainen näiteid.

Investeerimisplaani raames on avatud ka nõustamisteenus, mis õpetab, kuidas Junckeri plaanist toetust saada. Samuti on 1. juunist käivitunud internetiplatvorm, mis koondab investeerimisprojektid ja teeb need nii potentsiaalsetele investoritele nähtavaks. Seal on 100 projekti juba üleval. Kataineni sõnul on näiteks Kuveidi riiklik investeerimisfond ja Hiina investorid just selle vastu huvi tundnud.

Kardetust edukam algus

Junckeri fond on käivitunud kardetust edukamalt, tõdeti neljapäeval Brüsselis toimunud majandusfoorumuil. Fond püüab tagant lükata projekte, mis teoreetiliselt on kõrgema riskiga, mistõttu nad ilma toeta tehtud ei saaks. Sihiks seatud 315 miljardist eurost on tänaseks jõutud 100 miljardini, ütles Hoyer. Brüsseli mõttekoja juhi Guntram Wolffi sõnul on praegu siiski veel vara hinnata, kas tegemist ikka on selliste projektidega, mis muidu rahastust ei saaks. Kriitikana toodi välja sedagi, et seemneraha sai Junckeri plaan ELi eelarvest teaduse ja taristuprojektide realt, ehk tuleviku arvelt.

Eriti hästi on käivitunud EFSI see osa, mis on mõeldud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringute toetamiseks. Kolme aasta plaanist on 65% juba täidetud, ütles Hoyer. Just sellised ettevõtted on peamised uute töökohtade loojad. Suuremad projektid vajavad ettevalmistuseks rohkem aega. „Kuid ma usun, et saavutame ka seal eesmärgi,“ oli pangajuht optimistlik.

Juba kaalutakse algselt kolmeks aastaks kavandatud investeerimisplaani pikendamist kahe aasta võrra  -kaugemale ei võimalda Euroopa Liidu praegune eelarveperiood. Hoyeri sõnul peab kaugem eesmärk olema siiski see, et kõrvaldatakse turutõrge, mis taolise instrumendi loomise vajalikuks tegi.

Euroopa Komisjoni rahaliidu reformi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis viskas aga konverentsil õhku mõtte, et EFSIst võiks edaspidi välja kasvada selline hoob rahaliidus, millest ühiselt n.ö asümmeetrilisse šokki sattunud liikmesriiki abistada. Asümmeetrilisse selles mõttes, et näiteks teised liikmesriigid ei pruugi Nokia või metsatööstuse langusest kannatada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. June 2016, 21:48
Otsi:

Ava täpsem otsing