Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Advokaat: prokurör lubas süüdistust Rosimannusele

21. juuni 2016, 15:30
Lextali advokaadid Olavi-Jüri Luik (paremal) ja Urmas Ustav saabuvad Autorollo tsiviilasja istungile Harju maakohtus.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160621/NEWS/160629946/AR/0/Olavi-Jüri-Luik.jpg

Autorollo võlausaldajat, OÜd Port One esindav Lextali büroo vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik rääkis intervjuus Äripäevale, et riigiprokurör lubas kohtueelse uurimise ajal toimunud kohtumisel selgesõnaliselt, et Autorollo kriminaalasjas saab süüdistuse ka Rain Rosimannus. Seda siiski ei juhtunud.

Luik väidab, et Autorollo kriminaalasjas ei kogunud uurijad ise sisuliselt üldse tõendeid ja kogu asi tugineb võlausaldajate kogutud materjalil. Näiteks olevat uurijad lihtsalt leppinud sellega, kui neile jäeti esitamata dokument, mille alusel osa Autorollo raha Lätti liigutati.

Järgneb möödunud nädalal „Äripäev eetris“ raadiosaates toimunud intervjuu Luigega.

Teie olete alates 2012. aasta sügisest Autorollos toimunut uurinud ja näiteks tsiviilasja istungitele tulite reisikohvritega, mis olid kogutud materjale täis. Mismoodi info kogumine ja uurimine käisid?

Esimest korda pöörduti Lextali poole septembris 2012. Minu jaoks oli see täiesti tavaline asi, välja arvatud üks asjaolu. Klient väitis nimelt, et üks või mitu, ma nüüd täpselt ei mäleta, bürood keeldusid seda tööd sisse võtmast, sest kartsid asjaga tegelemist. See oli minu jaoks müstika. Me oleme vabas riigis, kuidas me saame midagi karta? Asjas kas on kaasus või ei ole, nii lihtne see ongi. Selle asja puhul oli algusest peale selge, et kaasus on. Tubli töö olid võlausaldajad enne ära teinud.

Võlausaldajad olid saanud kätte kirjavahetuse, mis näitas, kes korraldasid Autorollo igapäevast majandustegevust vahetult enne ettevõtte varatuks muutmist. Septembrist kuni novembri keskpaigani 2012. aastal kogusin mina tõendeid. Kasutusel olid kõik meetodid, mis olid vähegi võimalikud. Kõige lihtsam tee oli üles otsida kõik endised töötajad ja küsida välja kogu e-kirjavahetus, mis nende käes oli. Üks inimene, kes meie jaoks suhteliselt jackpoti andis, oli Autorollo endine raamatupidaja, kes väga korrektselt andis välja e-kirjavahetuse.

See e-kirjavahetus algab 20. aprillist 2010, kus endine välisminister (Keit Pentus-Rosimannus – toim) kirjutab täiesti sõnaselgelt, et tema isa on paraku haiglas ja jääb pikaks ajaks sinna, aga samal ajal on Autorollo asjadega vaja tegeleda. Selles samas e-mailis ta kirjutab, et saab aru, et firma seis ei ole eriti kiita. Ja siis ta deklareerib seal, et nendest asjaoludest – isa haiglasolekust ja ettevõtte raskest seisust – tingituna on ta ise sunnitud selle asjaga koos paari nõustajaga tegelema. Järgmisel päeval ta veel täpsustas, kes need teised isikud on ja et nad on appi võtnud usaldusväärse advokaadi. Meie jaoks oli oluline küsimus, miks ta nimetas advokaati eraldi usaldusväärseks, kui advokaat peakski oma olemuselt usaldusväärne olema. Advokaadil oli kohustus teha pilt kõigepealt endale ja siis neile selgeks. Ja kui me hakkasime edasi vaatama, oli võimuhierarhia selge, kuna advokaat oli palgatud kahe isiku (Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse – toim) poolt, vähemalt nende kirjade põhjal. Advokaat tegutses nende huvides.

Uurisime edasi ning minu teada suhteliselt esmakordselt Eesti kohtupraktikas saime kätte ka Autorollo ülekanded, mida tehti muu hulgas riigikogust ja Keit Pentus-Rosimannuse nimel olevatelt IP-aadressidelt. Me saime veel erinevaid kirjavahetusi kätte. Näiteks kui oli autopargi äriühingust väljaviimine, siis toimus kirjavahetus audiitoriga. Miks peaks kirjavahetuses olema isikud, kes ise asjaga ei tegele?

Huvitav oli veel, et Väino Pentus deklareeris, et pärast haiglasse sattumist tema enam Autorollo asjadega ei tegelenud ja andis ainult vajadusel allkirju. See kõik tekitas arusaamise, mis seal tegelikult juhtus. Kõnekas oli veel üks Äripäeva intervjuu Pentus-Rosimannusega, kus ta väitis, et tal pole mitte mingisugust seost Autorolloga. Meie tõendid näitasid vastupidist.

Öelge advokaadina, kui keegi kutsub ettevõttesse nõustajaks või appi advokaadi, siis kui tõenäoline on, et advokaat hakkab omavoliliselt ettevõttest vara välja viima, tütarfirmat asutama või muud taolist?

Advokaadi töö baseerub usaldusel. Eesti on niivõrd väike, et me kõik tunneme kõiki. Advokaat ei saa lubada endale, et ta ilma kliendi nõusolekuta teeb midagi, kui just ei ole hädaolukord. Advokaat peab käsulaua saama ikka konkreetselt kliendilt. Veelgi enam, reeglina see käsulaud ka kinnitatakse kirjalikult, sest advokaat tahab oma seljatagust kindlustada, et pärast ei tekiks segadust, kas mingi käsk tuli või ei tulnud.

Mina ei pea usutavaks, et advokaat tegi midagi ise. Ma rõhutan veel kord, et see e-kiri, mis on 21. aprillist 2010, seal on sõnaselgelt öeldud „me oleme endale“ – see ei tähenda eesti keeles, et Autorollole on võetud advokaat. Seetõttu ka esimese ja teise astme kohtulahendis on jõutud järeldusele, et Siim Roode üks ülesanne oli ka perekonna ehk Väino Pentuse käendustest vabastamine jne. Ehk see roll, mida seal täideti, on tõenäoliselt palju laialdasem, kui seda on üritatud välja näidata.

 

Harju maakohus mõistis Siim Roode ja Väino Pentuse süüdi pankrotikuritegudes. Kui me teame, et Roode kutsusid Autorollosse appi Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus, siis miks nemad ei istu süüdistatavate hulgas?

Olin isiklikult juures, kui võlausaldaja Teet Järvekülg kohtus riigiprokurör Tristan Ploomiga. Selle jutuajamise juures oli ka minu kolleeg Kristi Rande ehk siis kolm inimest oli meie poolt. Ja täiesti sõnaselgelt väljendas Tristan Ploom, et palun hoidke hästi madalat profiili, ma kinnitan, et üks nendest isikutest, kes ei ole minister, saab selles asjas süüdistuse, see on asjaga tegeleva prokuröri seisukoht. Tol hetkel oli viidatud asjaga tegelev prokurör Vallo Kariler. Nagu me tagantjärele nägime, siis meile ilmselt valetati.

Millal see kohtumine toimus ja kas asjaga tegelenud prokurör oli juba tutvunud võimalike tõendite ja asja materjalidega?

Otse loomulikult. Tristan Ploom ütles, et ta on rääkinud Vallo Karileriga ja Kariler teadis seda materjali. Pole kahtlustki, et kogu materjal oli asjaga tegelenud prokurörile teada. Tristan Ploom ise tõesti tõenäoliselt ei olnud läbi lugenud kogu materjali. Aga see seisukoht oli niivõrd kategooriline ja selge. Ning tegelikult anti mõista, et ministri vastu minna ei ole nii lihtne ja peame end rohkem põhjendama. Meie poolt vaadates oli tähtis, et selle asjaga tegeletakse.

See kohtumine toimus siis millalgi uurimise ajal?

Ma jään nüüd täpse vastuse võlgu, aga see oli umbes aastake enne süüdistuste esitamist.

Ehk siis prokurör oli jõudnud end kurssi viia.

Jah, kindlasti. Soovin rõhutada, et ma olen isiklikult tutvunud kriminaalasja materjalidega ja mitte mingisuguseid jõupingutusi tõendeid koguda ei ole tehtud pärast seda (kohtumist Tristan Ploomiga – toim). Mitte midagi olulist ei muutunud, muutus ainult suhtumine.

Äripäevas ilmus arvamuslugu, kus olete väga kriitiline prokuratuuri suhtes. Ütlete, et Autorollo kriminaalasjas ajas üks eksimus teist taga ja koguni tõstatate küsimuse, kas need eksimused võisid olla eesmärk, mitte juhus. Mis teile kriminaalasja puhul enim muret teeb?

Avalik kuvand, mida prokuratuur üritab luua. Alles hiljuti riigi peaprokurör esines sõnavõtuga, et kriminaalne tulu tuleb konfiskeerida. Antud juhul ei ole kahtlust selles, et Autorollo rahalised vahendid kanti läbi vahefirma Siim Roode äriühingule ning võeti sealt sularahas välja. See oli suur summa, ma täpset numbrit peast ei mäleta. Samal ajal läks prokuratuur taotlema Roodele karistust, mis oli väiksem kui see summa, mis ta välja viis. Ja veelgi enam – seda raha isegi ei üritatud konfiskeerida. Samal ajal on prokuratuur öelnud, et pankrotikuriteod on riigi prioriteet, eriti üle 80 000 euro ulatuva kahjuga kuriteod.

Kui me vaatame konkreetselt Autorollo kriminaalasja, siis see koosneb ainult kannatanu kogutud tõenditest. Jah, pärast on politsei üle kuulanud ka isikud, keda meie olime näidanud ja ise küsitlenud. Aga see on formaalsus, mida nad menetluslikult tegema peavad. Tegelikku sisulist uurimist selles asjas ei toimunud.

Ma toon ühe lihtsa ja hea näite. Selle kaasusega liikus Lätti suur rahasumma. Selle kohta öeldi legendiks, et see on ühe kohtulahendi täitmiseks. Uurija küsis vastavalt vahefirmalt, et palun esitage see lahend. Firma ei esitanud ja sinna see jäigi. Kas teistes kriminaalasjades uurija rahuldub sellega, et lihtsalt ei vastata? Tavaliselt sellele järgneb läbiotsimine või mis iganes. Antud juhtumi puhul seda ei tehtud.

Lisaks jääb mulle kriminaalasja puhul mulje, et teatud teemad, millest sai selgelt räägitud ja mille kohta on ka e-kirjad saadetud, on kriminaalasjast kadunud.

Mööda ei saa vaadata ka ajafaktorist ehk sündmused toimusid kuus aastat tagasi ja kriminaalasi algatati neli aastat tagasi.

Enne seda, kui kriminaalasi läks kohtusse, pöördusime korduvalt prokuratuuri poole, et vaadake, siin on risk, et kriminaalasi aegub. Me saame aru juristidena, et see on tõlgendamise küsimus, aga ükski jurist ei võta endale riski, et selline prominentne asi lastakse ära aeguda. Oma arvamusartiklis ma tõstatasin ka küsimuse, et mis saab, kui ringkonnakohus ikkagi kohaldab aegumist. See, et süüdistatavate kaitsjad taotlevad aegumist, on normaalne. See ongi nende tööülesanne, aga prokuratuur ei peaks võimaldama olukorda, kus neid taotlusi on põhjust esitada.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik kommenteeris kriitikat selliselt, et prokuratuur on Autorollo asja suhtunud täie tõsidusega ja tõi välja näiteks selle, et aja jooksul on Autorollo kriminaalasja materjalidega tutvunud viis prokuröri, kes kõik on jõudnud järeldusele, et süüdistatavate ring on piisav (Väino Pentus ja Siim Roode, mitte aga näiteks Rain Rosimannus).

Ma juhiksin tähelepanu, et kriminaalasja algatas prokurör, kes osutus pärast prokuratuurist lahkumist ühel hetkel Väino Pentuse kaitsjaks. Prokuratuuri väide on küll, et ta ei teadnud asja sisu ja lihtsalt algatas, aga kuidas see väljapoole paistab? Kui me vaatame, kui palju selles asjas on prokuröre vahetatud, siis on hea tagantjärele öelda, et kõik olid ühel meelel. Aga vastuseks prokuratuurile: võtke kriminaalasja toimik ette ja vaadake mitu toimingut oli tehtud enne seda, kui kannatanud hakkasid tõendeid saatma. Mitte midagi ei olnud tehtud. Sisuliselt enne 2012. aasta detsembrit või 2013. aasta jaanuari ei tehtud mitte midagi ja ka pärast seda tehti ainult seetõttu, et me esitasime kaebuseid. Kui kannatanu poleks kaebuseid esitanud, ei oleks see kriminaalasi mitte kuskile liikunud, sellel oleks lastud hanguda.

See on negatiivne hinnang minu poolt, aga kahjuks on nii, et kannatanu peab ise enda eest seisma ja tõendeid koguma. Riigi poolt abi ei ole.

Nii et kannatanu kaitsmine on kannatanu enda asi.

Mina oma praktikas ei ole näinud ühtegi pankrotikuritegu, kus oleks kannatanule riigi poolt abi olnud. Ma toon ühe lihtsa näite Kommest Auto kriminaalasja näol, kust jooksid läbi samad tankistid nagu Autorollo puhul. Kuidas saab sellise asja lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu? See on lihtsalt tahtmatus, mugavus. Või on see riigi eelarveliste vahendite puudus – töökoormus on suur. Kui viimast, siis tuleb see ka välja öelda, mitte et me tegeleme tõsiselt.

Kommest Auto puhul polnud mitte ainult tankistid samad, vaid ka tegelane Siim Roode.

Jah, ma ei ole materjale näinud, aga nii ma olen ajakirjandusest lugenud.

Paralleelselt kriminaalasjaga on käinud ka Autorollo tsiviilvaidlus, kus teie esindate võlausaldajat Port One’i ehk Teet Järvekülge ja teisi. Selles vaidluses on seis selline, et kui Tallinna ringkonnakohus ütles välja, et Siim Roode oli allutatud Rain Rosimannusele ja Keit Pentus-Rosimannusele ning rahuldas osa nõudest ka viimaste vastu, siis riigikohus põrgatas asja tagasi uuesti arutamiseks. Mis olukord nüüd õigupoolest on?

Ma hakkan peale sellest, et üks kaitsetaktika selles asjas on olnud, et Eesti õigus ei näe varidirektori vastutust üldse ette. See sai aga riigikohtu lahendiga täiesti selgelt ümber lükatud. Riigikohus ütles, andes suunise laiemalt kui ainult selle kaasuse jaoks, et nn varidirektorid, kes taustal tegutsevad, võivad vastutada viiel erineval alusel. Need on õiguslikult hästi keerulised konstruktsioonid, aga riigikohus kinnitab, et vastutamine on võimalik.

Nüüd antud juhtumi puhul, miks riigikohus tühistas? Riigikohus ise tõendeid ja asjaolusid ei hinda, seda teevad esimese ja teise astme kohus. See oli esimene kohtulahend Eestis mõjutaja paragrahvi järgi äriseadustikus. Esimese ja teise astme kohus ütlesid, et on tuvastatud minimaalselt hooletus ja sellest piisab. Riigikohus aga ütleb, et selle normi kohaldamiseks peab tuvastama vähemalt tahtluse. Riigikohus teoreetiliselt ütleb, et asja uuesti läbi vaadates võib ringkonnakohus selle tahtluse tuvastada. Kuidas see läheb, ei oska ma ette öelda. Veel ütleb riigikohus, et teatud asjades on tarvis, et ringkonnakohus põhjendaks rohkem, kuidas ta jõuab ühest või teisest väitest ühe või teise järelduseni. See on siis põhjendamiskohustuse lisamine.

Meie igatahes ei näe midagi traagilist riigikohtu otsuses. Vastupidi, riigikohtu otsus on suurepärane ja ta kindlasti muudab Eesti ärikliimat. Varidirektorid tulevikus ei pääse. Tähtis on tõendeid koguda ja väiteid põhistada. Näeme seda menetlust positiivsena.

Öelge veel selgesõnaliselt välja, kes olid Autorollo varidirektorid.

Keit Pentus-Rosimannus ütles oma e-kirjas, et tegeleb ise Autorollo asjadega. Väino Pentus on öelnud, et tema pärast haiglasse sattumist enam Autorollo asjadega ei tegelenud. E-kirjavahetustest jooksevad läbi kolm isikut (mõlemad Rosimannused ja Siim Roode – toim). Kui me vaatame, kuhu ettevõttest välja viidud vara liikus, siis osa varast millegipärast jõudis Rain Rosimannuse sõpruskonda. Kui Väino Pentuselt küsiti, miks ta sõidab endiselt Autorollo autoga, mis on mitmest firmast läbi käinud, vastas ta, et ei tea, kuidas need asjad käivad, tema käib lihtsalt autoga kaasas. See kõik näitab, mis on suurem pilt. Eks mõtlevad inimesed teevad ise oma järeldused.

Täismahus intervjuud kuula „Äripäev eetris“ raadiosaatest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. June 2016, 14:32
Otsi:

Ava täpsem otsing