Pitsaketi esimene gasell

08. august 2016, 07:45
Võrus frantsiisi alusel kahte Peetri Pizza pitsabaari pidava OÜ Pizzakaubandus juht ja omanik Ulvi Zupsman pizzeria's, mis asub Kagukeskuses.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160808/NEWS/160809926/AR/0/AR-160809926.jpg

Masu ajal ettevõtlusega alustanud Ulvi Zupsman on aastatega sedavõrd enesekindlaks muutunud, et söandas mullu jõulude eel avada Võrus teise pitsabaari.

„Kui ma tuttavatele rääkisin, et kavatsen Peetri Pizza teha, öeldi mulle, et kas sa hulluks oled läinud või – inimesed ei jõua poest toitugi osta ning sina mõtled mingit söögikohta teha,“ meenutab OÜ Pizzakaubandus juht ja omanik Zupsman 2009. aasta suvel valitsenud meeleolu. Paar kuud varem oli ta lahkunud palgatöölt ühes väikeettevõttes, kus ta töötas aastaid juhiabina.

Zupsman asutas 2009. aasta augustis Pizzakaubanduse, sisustas Võrus Rimi kaupluses toitlustuskoha, läbis vajalikud koolitused ja veidi enam kui kuu aega hiljem küpsetas klientidele juba esimesed pitsad. Pizzakaubandus tegutseb frantsiisi alusel, frantsiisiandjaks on Peetri Pizza ketti haldav OÜ Robinsoni Restoranid. Pizzakaubandus on pitsaketi esimene operaatorfirma, mis tänu edukale tegutsemisele on pääsenud Gaselli TOPi.

Zupsman kutsub ajakirjaniku Võru Kagukeskuses asuvasse Peetri Pizzasse, mille ta avas eelmise aasta 20. detsembril. On keskpäeva eelne aeg ja vestluse esimese pooltunni jooksul käib söögikohas vaid paar klienti hommikukohvi joomas. „Suvel tavaliselt kaheteistkümnest hakkavad pitsasööjad tulema,“ möönab Zupsman ja lisab naerusuiselt: „Aga hommikul me tegime siin juba pitsalõhna sisse küll.“

Küsimusele, kas ta teist Peetri Pizzat – Rimi toidukaupluse ja Kagukeskuse vahemaa on vaid kaks kilomeetrit – käivitades endale konkurenti ei tekitanud, vastab Zupsman eitavalt. Tema kinnitusel jagub kliente mõlemasse kohta.

„Nädalavahetustel ja suvekuudel on kahe koha pluss see, et nii saab pingeid maandada. Rimis ühe pitsaahjuga küpsetades kasvas suvel ooteaeg kliendile juba ligi tunnini, mida on ilmselgelt liiga palju,“ seletab Zupsman. „Ja nüüd, kui on kaks kohta, saan ma sättida nii, et kui ühes kohas saab mingi toiduaine otsa, saan ma selle teisest kohast tuua. Samuti saan vajadusel kiiresti abitööjõudu ühest pizzeria'st teise suunata.“

Zupsmani sõnul sai temast ettevõtja ja toitlustaja tegelikult läbi juhuse. Just oli lõppenud eelmine töösuhe, kui ta sai õe kaudu teada, et Peetri Pizza omanikfirma otsib Võrru frantsiisipartnerit. „Ma ise ei olnud kohalikus lehes isegi kuulutust märganud,“ räägib Zupsman. „Palju aega mõelda ei olnud, kõige rohkem nädal, sest frantsiisiandja oli Rimis pinna üürinud ning tahtis, et seal võimalikult kiiresti pitsabaar avatakse.“

Zupsmanil ei olnud sel hetkel oma firmatki, ent vähem kui poolteist kuud hiljem said võrulased juba maitsta Peetri Pizza pitsasid. „Inimeste ootus oli suur, esimestel päevadel oli järjekord õues ukse taga,“ meenutab Zupsman. „Töötempo oli nii tappev, et neljast töötajast kaks langesid nädalaga välja. Ju nad hakkasid kartma, et äkki niimoodi jääbki, et pitsatahtjad seisavad troppis ukse taga.“

Kuu aega hiljem oli avamismöll möödas, kuid Zupsmani sõnul on pingelisi tööpäevi tulnud igal aastal aeg-ajalt ikka ette. Viimati tänavu juulis, kui Kagukeskuse kõrval asuval staadionil korraldati noorsoo Rukkilillemängud kergejõustikus ja pitsanõudlejaid vooris hommikust õhtuni.

Kõige suurema käibega kuu oli Pizzakaubandusel aga eelmise aasta juuni. „Tänu Ameerika rahuvalvajatele, kes olid Võrus kolm nädalat,“ täpsustab Zupsman. „Kui nad Peetri Pizzast haisu ninna said, oli söögikoht inglise keelt kõnelevaid sõdureid pidevalt täis. Me väheke isegi kartsime, et äkki peletavad püsikunded eemale, aga õnneks mitte.“

Zupsman rõhutab, et pitsabaari ei saa pidada distantsilt. „See ei ole äri, kus omanik saab kusagil saarel jalgupidi vees vedeleda, vaja on kogu aeg panustada oma tööga,“ ütle ta. „Ma olen vajadusel sünnipäevalauast tõusnud ja sõitnud töötajatele appi pitsasid tegema või nõusid pesema. Sest muidu on kuri klient leti ees, kes läheb ära ja räägib teistele ka, et see on mõttetu koht, kuna pidi nii kaua pitsat ootama.“

Rabada on tulnud isegi vana aasta õhtul. Nimelt helistati eelmise aasta 31. detsembri hommikul Rimi pitsasse ja sooviti saada õhtupoolikuks 80 pitsat. „Ma algul arvasin, et see on mingi aastavahetuse nali, et keegi on peoga juba varem alustanud,“ räägib Zupsman. „Kuna me nii suurt tellimust telefoni teel vastu ei võta, palusin tulla kohapeale.“

Kohale tuli sõdurpoiss Kuperjanovi pataljonist, kaasas pikk nimekiri, kui palju millist pitsat soovitakse. Sõdurid olid klappinud igaüks viis eurot, kokku ulatus tellimus üle 400 euro. Kell 16 lõppes aastavahetuse eelne lühendatud tööpäev ja mõlemad Võrus asuvad Peetri Pizzad asusid suurtellimust täitma. Kui Zupsman päris pitsadele järele tulnud sõduritelt, et mis pidu neil õhtul toimub, ütlesid nad: „Me tahtsime ka endale vana aasta õhtul midagi head lubada.“

Küsimusele, kui tihti Zupsman ise kodustele õhtusöögiks pitsa kaasa haarab, vastab ta, et sellist asja on jäänud järjest vähemaks. „Ma üritan kodus ikka ise süüa teha. Tõsi, kodus ei ole ma pitsat seitsme ettevõtlusaasta jooksul kordagi teinud.“

OÜ Pizzakaubandus tegevjuht unistab

Unistan stabiilsusest. Tahan jõuda selleni, et igapäevane töörutiin toimiks justkui iseenesest. Praegu on asi võib-olla selles, et ma ei julge ülesandeid töötajatele delegeerida.

Unistan ka sellest, et kunagi suudaksime Võrus müüa Peetri Pizza pitsasid sama hinnaga, mis mujal Eestis, praegu müüme pitsasid näiteks Tallinna hindadega võrreldes euro odavamalt.

Kommentaar: Ulvi on mängiv treener

Madis Kinks, Peetri Pizza rajaja, OÜ Robinsonid Restoranid juhataja

Ulvi Zupsman on minu partner, keda võib tuua eeskujuks. Ta võttis julguse kokku ja otsustas, et tahab midagi muud teha. Eestis võiks olla rohkem julgeid ja tublisid ulvisid, kes otsustavad muuta oma elu ja hakata ettevõtjaks.

Peetri Pizzasid on meil praegu 43 ja aasta lõpuks 45. Koostööpartnereid on aga vähem, sest tublidele partneritele, nagu näiteks Ulvi, anname kuni kaks pizzeria't pidada. Kahe jala peal on mõnusam seista kui ühe jala peal, kahe pizzeria majandamisel tekib sünergia.

Meie üks põhimõte on, et me anname frantsiisi ainult mängivatele treeneritele. Me ei jaga lepinguid investoritele või lihtsalt ilusatele koduperenaistele. Ulvi on mängiv treener, ta ei pea kogu aeg vehkima pitsasid teha, aga ta peab märkama, kui midagi on valesti. Mängiv treener hüppab platsile siis, kui on vaja sõlmed lahti sõlmida.

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. August 2016, 07:43
Otsi:

Ava täpsem otsing