Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Missugust presidenti me tahame?

    Hulk Äripäeva küsitlustele vastanud ühiskonnategelasi ja tippjuhte soovib oma eelistuse konkreetselt väljendamata jätta või siis kõnelda üldisemalt sellest, missugust presidenti me vajame.

    Bo HenrikssonABB Eesti juht "President peab olema esinduslik. Ta peab oskama Eestit müüa nii välismaal kui ka kodumaal. Ta peab olema hästi kursis sellega, mis toimub nii välis- kui ka kodumaal. Tal peab olema suur tahtmine luua häid suhteid nende maadega, mis mõjutavad Eestit (eriti naabermaadega). President peab olema eesti rahvale silmis usaldusväärne, julgema välja öelda oma arvamuse. Ta peab oskama tasakaalustama eri olukordi.
    Dmitri Jegorovrahandusministeeriumi asekantsler "Tõsiuskliku majandusinimesena ütleksin, et meie heaolu sõltub veel mitukümmend aastat meie majanduse arengust, ja kui me just naftat ei leia, siis kindlasti eeskätt meie välissidemetest. Seetõttu olgu presidendiks oskuslik välisturundaja, keda tuntakse ja kelle tõttu püsib laias maailmas ka edaspidi Eesti ja eestimaalaste vastu huvi. Sellest sünnib tulu meile kõigile."

     Tahaks kangesti, et arenguvanker kiiremini edasi liiguks, aga luik, haug ja vähk ei suuda kokkuleppele jõuda, kuhu ja kuidas.

    Meelis Einstein
    Meelis EinsteinKunda Nordic Tsemendi juhatuse esimees "Presidendi missioon teiste asjade hulga peaks olema rahva ühendamine. Meil jaguneb ühiskond mitut moodi erinevatesse üksteisega vastasseisus olevatesse kihtidesse ja gruppidesse, nii et me teame väga hästi, mis meid teistest eristab, aga mõnikord ununeb see, mis meid ühendab. Väiksele rahvale läheb selline ühiskonna killustumine liiga kalliks maksma. Nii on raske eesmärke seda ja nende poole liikuda. Tahaks kangesti, et arenguvanker kiiremini edasi liiguks, aga luik, haug ja vähk ei suuda kokkuleppele jõuda, kuhu ja kuidas."
    Tauri Alasinvestor ja rahablogija "President peaks olema visiooni ja missioonitundega erapooletu funktsionäär, kes suudab poliitilises kriisis riiki uuele kursile aidata ning õitsenguperioodil manitseda riske juhtima eesmärgiga kasutada kriisi Eesti jaoks edukalt ära. President peab olema võimeline lööma rusikaga lauale ja suunama Eesti rahvast oma tuleviku suhtes kriitiliselt mõtlema. President peab olema innovatiivse mõtteviisiga, kes oskab Eesti toodetest ja teenustest välismaailmale südantmurdvalt rääkida. President peab oskama viidata riigis valitsevatele kitsaskohtadele ja teha kõik endast oleneva, et kodus (ehk Eesti Vabariigis) oleksid asjad korras. Me ei saa kutsuda välist kapitali ega oskuslikku tööjõudu Eestisse enne, kui oleme suutnud bürokraatiat vähendada ja loovamalt mõtlema hakata. President peab olema julge. Vigu ei tohi karta teha, karta tuleb vähest oskust tehtud vigadest õppida."
    Riin Savikaupmeeste liidu juht "Mina näen Eesti presidendil kahte olulist rolli – olla Eesti esindaja rahvusvahelisel areenil ning siduda Eesti rahvast ja ühiskonda. Arvestades praegust geopoliitilist olukorda võiks presidendil olla tugev välissuhete taust, ta peaks olema väärikas ja väga hea suhtleja." 

    Juhan Peegli väljend „Ajakirjanik sa võid olla, aga inimene pead olema“  käib ka presidendi kohta.

    Maarja Lõhmus
    Jüri AdamsVabaerakonna ridadesse kuuluv poliitik "Ei oska ette näha, et lähemate aastate jooksu peaks tekkima selliseid välispoliitilisi ülesandeid, millega ei saaks hakkama valitsused ja nende välisministrid. Ei ole möödapääsematut vajadust välisministri „vanema venna“ järele. Seega: vajame pigem „sisemaise“ kui „välismaise“ tegevusvaldkonnaga riigipead. Kahjuks aga on meie poliitilises mõttes ja ajakirjanduslikus tähelepanus hakanud domineerima rutiinne „välisministeeriumlik“ kramp ja kandideerimise huvi näitavad üles välisministrid, saadikud, või ka muul viisil välispoliitika valdkonnas tegutsenud inimesed. Nende üsna ühtemoodi tunnuseks on see, et nende teadmised Eesti ühiskonnas toimuvast on vähesed või puuduvad hoopis."
    Maarja Lõhmusajakirjandusõppejõud "Pean kõige olulisemaks, et president pühenduks ühiskonna ja ühishuvide eest seismisele ning et tema sarm ja loomulik karisma oleksid sellised, millega inimlikult võib ära võluda nii vanad kui uued võimukoridorides liikujad. Juhan Peegli väljend „Ajakirjanik sa võid olla, aga inimene pead olema“ käib ka presidendi kohta." 

    Presidendilt eeldatakse, et ta oleks rohkem näoga rahva poole ning mitte nii võõrandunud ja elitaarne, kui oli seda eelmine riigipea.

    Tõnis Saarts
    Tõnis Saartspolitoloog "Rahvusvaheline olukord nõuab kindlasti presidenti, kellel on märkimisväärne välispoliitiline kogemus ja sidemed. Samas, siseriiklikult eeldatakse presidendilt seda, et ta oleks rohkem „näoga rahva poole“ ning mitte nii võõrandunud ja elitaarne, kui oli seda eelmine riigipea. Väga vähesed esitatud kandidaatidest suudavad mõlemat rolli välja kanda, kui üldse."
    Kersti KrachtEVEA juht "On oluline, et Eesti president suudaks olla riigisiseselt nii erinevate poliitiliste jõudude hea tasakaalustaja kui ka riigi visiooni kandja ja kindlasti rahvusvahelise autoriteediga isiksus."
    Mait Paltskaubandus-tööstuskoja juht"Presidendi ülesanded on ära toodud põhiseaduses ning eelkõige sellest tuleks valikute puhul ka lähtuda. Selle rolli sisuline ja väga kõrgel tasemel täitmine on väikese riigi jaoks äärmiselt oluline. Olulisem, kui enamasti arvame. Presidendi rolli pisendamine ei ole kuidagi põhjendatud, kuigi sageli kiputakse seda tegema."
    Daniel Vaariksuhtekorraldaja "Praegu on kõige tähtsam hoopis see, kuidas presidenti valitakse, mitte see, milline on presidendi isik. Praeguses ebakindlas olukorras on suurtel erakondadel igaühel mõni hirm, mis on seotud presidendivalimistega valijameeste kogus, ning seetõttu on nad valmis ka tegema koostööd, et saada parlamendis valitud president, kes on neile vähemalt tuntud ja kellest ei ole oodata liigseid üllatusi. Kõige vähem üllatusi pakuks ilmselt Eiki Nestor, kuid ma usun, et erakonnad oleksid valmis leppima ka Siim Kallasega. Mõlemad kandidaadid on ilmselt presidendina valmis koostööd tegema kõigi suurte poliitiliste jõududega Eestis."
    Äripäev küsis ligi kahesaja ühiskonnategelase ja saja ettevõtte juhi eelistust presidendivalimistel. Vastukaja oli äärmiselt aktiivne. Põhjalikumaid seisukohti saate lugeda Äripäeva arvamusrubriigist alates selle nädala kolmapäevast, küsitluse materjale ilmub veel esmaspäevani.
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA turuindeksid lõpetasid nädala korraliku tõusuga
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.