Valitsuseta Euroopa riik, mille majanduskasv on 3%

Tegemist on muljetavaldava kasvunumbriga, arvestades asjaolu, et Hispaania olukord oli neli aastat tagasi äärmiselt kehv. 2012. aastal oli vaja Hispaania suurpanku abirahadega päästa.

Kusjuures riigil ei ole alates 2015. aasta lõpust ka toimivat valitsust. Miks on Hispaanial teistest paremini läinud?

Valitsuse puudumine ei tähenda seda, et majandus ei võiks edasi areneda. Endise peaministri Mariano Tajoy reformid on aidanud riigi majanduslangusest välja tuua. Näiteks ettevõtete jaoks muudeti lihtsamaks inimeste palkamine ja vallandamine. Lisaks sellele anti vabamad käed palgatasemete määramisel.

Lisaks sellele on valitsuse kulutused jätkuvalt suured, sest kellelegi ei ole autoriteeti seda muuta. See võib tekitada probleeme, sest võlgasid võetakse juurde, aga praegu pakub see majandusele tuge.

„Majandus on olnud autopiloodi peal ja tuge on pakkunud ka asjaolu, et fiskaalpoliitika on lõdvem kui ta muidu oleks olnud,“ ütles Capital Economicsi Euroopa ökonomist Stephen Brown.

Hispaanias on ka hea turismiaasta – külastajate arv on esimese seitsme kuuga tõusnud 11 protsendi võrra. Osaliselt on see tingitud sellest, et turistid väldivad terrorihirmus Prantsusmaad, Türgit ja Egiptust.

Turistide sissevool on aidanud uusi töökohti luua. Töötuse määr langes hiljuri alla 20 protsendi taset. Veel 2013. aastal oli riigis töötuid 26 protsenti.

Browni hinnangul on turismisektori kasv lisanud riigi SKP-le ühe protsendi.

Lisaks sellele on hispaanlaste kindlustunne viimasel ajal paranenud ja see tähendab, et inimesed kulutavad rohkem.

Tööhõive kasv aitab. Palgakasv on olnud küll piiratud, aga nafta hinnalangus on siiski ostujõudu parandanud, ütles Brown.

Inimesed võtavad ka rohkem kodulaene, sest intressimäärad on rekordmadalal. Hispaania Kinnisvaralaenude Assotsiatsioon teatas hiljuti, et uute kodude ostmiseks võetud laenude maht kasvas 2016. aasta esimeses pooles 24 protsendi võrra (eelmise aasta sama ajaga võrreldes).