IT areng sunnib metsamehi kooli

Pille Meier,
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstus- ja haridusvaldkonna teemajuht
19. september 2016, 15:15
Tudengid metsa.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160919/NEWS/160919766/AR/0/AR-160919766.jpg

Vaatamata õpilaste arvu vähenemisele on metsanduserialadest huvitatud sisseastujate arv püsinud. Iseäranis on aga kasvanud huvi täiendõppe vastu, sest valdkonnas on järjest suurem vajadus IKT kompetentsi järele, kirjutab septembri Metsanduse kuukiri.

Luua Metsanduskooli kommunikatsioonispetsialisti Toomas Keldi sõnul on metsanduserialadel viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud huvi eelkõige mittestatsionaarse ja töökohapõhise õppe vastu.
“Paljud juba töötavad inimesed tunnevad, et on vaja oma teadmisi värskendada või päris uusi omandada,” selgitas Kelt kasvanud huvi põhjust. Samuti avas Luua Metsanduskool möödunud aastal vastuvõtu kahele erialale, metsandusspetsialist ja meisterarborist, kutseõppe kõige kõrgema taseme õppesse, mille vastu on huvi tänavugi kasvanud.
Samal ajal kui mittestatsionaarse õppe vastu huvi tõuseb, on päevaõppe vastu huvi langustrendis. Keldi sõnul on raske ühtset põhjust välja tuua, kuid kindlasti on osalt selle taga üldine õpilaste arvu langus võrreldes varasemate aastatega. “Ilmselt ei ole metsandus ka paljudele noortele esimene elukutsevalik, kuna tegelikult nii-öelda tavainimene metsandusega kokku ei puutu ning paljud ei teagi, kus või mis tingimustel näiteks metsuriõppe lõpetanu tööle saab,” kirjeldas Kelt.

Tudengite arv stabiliseerunud

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis on võimalik metsanduse kõrgharidust omandada bakalaureuseõppes ja puidutöötlemise ala rakenduskõrgharidusena.
EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi õppedirektori Vaike Reisneri sõnul on neil olnud viimastel aastatel sisseastujate arv stabiilne, kuid EMÜ hinnangul mõjutab sisseastujate arvu kindlasti valdkonna kohta ühiskonnas kujunenud arvamus ja saadaolev info ehk töökohtade arv, palganumbrid ning ühiskondlik hinnang.
“Metsa- ja puidutööstus on stabiilselt arenev tööstusharu, kus on suur puittoodete ekspordimaht. Peale RMK kui Eesti suurima metsandusliku tööandja leiavad metsanduse lõpetajad tööd nii keskkonnaametis, keskkonnainspektsioonis, erametsanduses ja metsakorraldusettevõtetes,” selgitas Reisner.
Kahjuks räägitakse tööstusharu arengust ning potentsiaalist tema sõnul siiski liiga vähe.

Õppijaid mõlemast soost ja igast Eesti piirkonnast

Metsanduslike erialade õpilastest moodustavad enamuse noormehed, kuid siiski leidub igal erialal ka tütarlapsi. “Tegelikult peaks muutuma arvamus, et metsamees peab ilmtingimata olema meessoost. Metsanduses on väga palju ka selliseid ametikohti, mis ei vaja rohkelt füüsilist jõudu,” selgitas Kelt.
Kui enamik statsionaarsesse õppesse sisseastujaid tuleb otse gümnaasiumist, siis mittestatsionaarse õppe vastu tunnevad huvi ka juba tööd või perekonda omavad inimesed.
Õpilasi tuleb kooli igast Eestimaa paigast, mis näitab metsandussektori laiapõhjalist huvi, olenemata tööstusharu piirkondlikust tugevusest.

Vajatakse IT-kompetentsiga spetsialiste

Sel aastal valminud tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raportis on välja toodud, et lähiaastatel kasvab metsanduse ja puidutöötlemise valdkonnas vajadus erialase infotehnoloogia kompetentsiga spetsialistide järele. EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi õppedirektori sõnul on IKT integreeritus õppekavasse olnud prioriteetne juba aastakümneid, alates esimestest arvutiklassidest, kus metsateadlased olid maaülikoolis üheks eestvedajaks.
Praegu õpetatakse õpilastele andmebaaside kasutamist, statistilist andmetöötlust teadustöö metoodikani välja. “IKT lahendused on tänapäeval elementaarne osa metsa ja puidu mõõtmisest, looduse kaugseirest, metsakorraldusest ja muudest olulistest aspektidest,” selgitas Reisner. Tänu IKT kiirele arengule on koolid võtnud suuna pakkuda tavapärasele õppele lisaks mitmesuguseid täiend- ja ümberõppe võimalusi, mida tihtipeale korraldatakse koos tööandjatega, kes ise koolitatavate grupid kokku panevad.
“Vaadates metsa eluringi raiest raieni, on kõik etapid moodsa tehnoloogiaga tihedalt läbi põimunud. Puidu varumine käib tänapäeval väga keeruliste masinatega, mille juht istub põhimõtteliselt arvuti ees,” kirjeldas Kelt ning lisas, et sellega hakkama saamiseks harjutatakse metsamasina juhtimist ka simulaatoritel.
Lisaks peab metsamasina juht olema vilunud mitmesuguste andmebaaside kasutamises, tundma kaardirakendusi ning asukoha positsioneerimise põhimõtteid.

Töövahendid muutuvad aina keerukamaks

Samuti ei tohi lihtsaks pidada ka metsuri tööga seotut, kuna metsuri korraldada on pea kõik metsakasvatusega seotud olulised küsimused. Näiteks mida, kuhu ja kuidas külvata-istutada, noorendike hooldamine ning hiljem ka raie korraldamine. “See tähendab, et metsuri põhiliseks töövahendiks ei ole mitte mootorsaag, vaid arvuti ja nutiseadmed, lisaks peab metsur orienteeruma ka kõikvõimalikes andmesüsteemides ning spetsiifilistes programmides,” lausus Kelt.
Kuna metsanduse ja puidutöötlemise valdkond on muutumas tehnoloogiliselt järjest keerukamaks ja enam seotuks teiste valdkondadega – näiteks biomajandus jt –, siis on koolide kohus olla arenguga kursis ning kindlustada õpilastele ajakohane ja kvaliteetne õpe. See tähendab, et koolide õpetajad osalevad ise pidevalt täiendkoolitustel, et uusi oskusi omandada.
“Kuid veelgi olulisemaks võib pidada õpetajate endi huvi asja vastu – nad otsivad infot, uurivad allikaid ning suhtlevad kolleegidega üle maailma, et arenguga sammu pidada,” selgitas Kelt.
Reisner peab oluliseks ka koostööd tööandjate esindajatega. “Iga õppeaine vastutaval õppejõul on otsesed kontaktid ettevõtete erinevate spetsialistidega ning neid kaasatakse õppekavade arendusse,” selgitas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. September 2016, 15:18
Otsi:

Ava täpsem otsing