Deutsche Bank – järgmine Lehman?

06. oktoober 2016, 16:45
Saksa panga väljavaated pole head.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161006/BORS/161009809/AR/0/AR-161009809.jpg
Ainult tellijale

Peaaegu 150aastase tegutsemisajalooga Saksa suurim pank Deutsche Bank on sattunud raskesse olukorda ning kokkuvarisemisel võib see endaga kaasa tõmmata kogu Euroopa panganduse.

Septembris oli omamoodi tähtpäev, kui täitus kaheksa aastat Lehman Brothersi pankrotist, mis tõi endaga kaasa aktsiaturgude järsu languse ning kriisi maailmamajanduses. 2008. aasta krahh on paljudel veel hästi meeles ja kuigi ajalugu ei kipu korduma, vaid riimuma, on Deutsche Bank justkui märk sellest, et midagi halba võib olla jälle tulekul.

Maailma riskantseim finantsinstitutsioon

Juunis avalikustas Rahvusvaheline Valuutafond Deutsche Banki kohta analüüsi, milles kirjutas, et Deutsche Bank on riskantseim finantsinstitutsioon maailmas ning kujutab kogu maailma rahandussüsteemile olulist riski. IMFi analüüs tuli kohe pärast seda, kui USA keskpank teatas, et Deutsche Banki Ameerika haru on kukkunud läbi pangandussektorile tehtud stressitestis.

Riskantseks peetakse Deutsche Banki tema praeguse peamise tegevusvaldkonna tõttu. Kunagi teenis pank palju raha investeerimispangandusest, kuid nüüd on keskendutud riskantsetele derivatiividele, milleks on siis optsioonid, futuurid, swapid, forwardid, ja muud lepingud, millega saab end kindlustada varahindade kõikumise vastu.

Maailmakuulus investor Warren Buffett on derivatiive nende riskantsuse tõttu nimetanud lausa massihävitusrelvadeks. Derivatiivide hävituslikku mõju sai näha 2008. aastal, mil mitmed suurpangad, kes omasid hulgaliselt derivatiive, läksid pankrotti ning rahandussüsteemis toimus ahelreaktsioon, kus paljud finantsinstitutsioonid vajasid valitsuse abipakette.

Huvitaval kombel pole Deutsche suutnud seljataha jätta 2008. aasta finantskriisi, kuna USA justiitsministeerium nõuab pangalt selle põhjustamise eest 14 miljardit dollarit. Pank ise on selleks kõrvale pannud pisut üle 5 miljardi dollari. Hiiglaslikku summat nõutakse hüpoteekväärtpaberitega (MBS – inglise keeles mortgage-backed securities) seotud süüdistuste tõttu. USA justiitsministeeriumi arvates hindas pank valesti hüpoteekväärtpaberite kvaliteeti ning eksitas seega investoreid. MBSid olid loodud eeldusel, et eluasemehinnad Ameerika Ühendriikides ei lange, vaid jätkavad tõusmist. Tegemist on siis väärtpaberitega, mis klassifitseeruvad samuti derivatiivide ehk massihävitusrelvade alla.

Investoreil mitu mõttekohta

Analüütikutele valmistab peavalu see, et Deutsche on liiga tihedalt seotud derivatiivide turuga. 2015 majandusaasta aruandes ütles Deutsche, et kokkupuude derivatiividega ulatus 41,94 triljoni euroni. Võrdluseks, Saksamaa SKT oli eelmise aastal 3,30 triljonit eurot.

Sellest suurest numbrist ei tasuks lasta end aga eksitada, sest Deutsche katab ainult mõttelise osa derivatiivide väärtusest ning risk iseenesest ei pruugigi suur olla. Kuid probleem seisneb selles, et kuidas saavad investorid ja analüütikud aru Deutsche Banki tegelikust väärtusest, kui pank on nii tihedalt seotud derivatiividega?

Investoritele võib mõttekohaks olla ka see, et Deutsche Bankil oli eelmise aasta lõpus 10 miljardi euro väärtuses mittelikviidseid derivatiive. Võrdluseks: Barclaysil oli neid 6,5 miljardi euro väärtuses, Goldman Sachsil pisut üle 4 miljardi euro.

Riskianalüüsifirma Viola Risk Advisors asutaja David Hendler ütles Wall Street Journalile, et Deutsche Bank on oma riskidega loonud endast Lehmani kuvandi.

Kuid leidub ka neid, kelle arvates pole paanikaks põhjust. „Deutsche Bankil on 223 miljardi euro väärtuses likviidsusreserve, raha ja kõrge likviidsusega väärtpabereid,“ märkis Šveitsi pank UBS enda analüüsis.

Skandaali kistud ka poliitikud

Saksa poliitikud on süüdistanud Ameerika Ühendriike Saksamaale Deutsche Banki kaudu majandussõja kuulutamises. Saksa parlamendi majanduskomitee juht Peter Ramsauer ütles Saksa ajalehele Welt am Sonntag, et näeb USA justiitsministeeriumi nõudmises majandussõjale iseloomulikke märke. „USA on alati kasutanud kõiki võimalusi, et nende enda majandus kasu saaks,“ sõnas Ramsauer.

Saksa poliitik ja Euroopa parlamendi liige Markus Ferber ütles Weltile, et USA nõue Deutsche Bankile on „vorst vorsti vastu“. Ferber usub, et USA astus selle sammu, kuna Euroopa Liit trahvis eelmine kuu Apple’it 13 miljardi euroga. Trahv tulenes siis sellest, et Euroopa Komisjoni arvates oli seadustega vastuolus see, kuidas Apple sai kolm aastat Iirimaalt maksusoodustusi.

Enda poolehoidu Deutsche Bankile on avaldanud ka mitmed tippjuhid Saksamaal. Daimleri juht Dieter Zetsche sõnul on tugevad Saksa pangad tähtsad Saksa majandusele. Saksa energiahiiu Eon juht Johannes Teyssen ütles, et Saksa eksport kannataks, kui läbi pankade puuduks juurdepääs rahvusvahelisele kapitalile. Siemensi juht Joe Kaeser ütles, et usaldab Deutsche Banki juhtkonda täielikult.

Deutsche Banki aktsia – osta või eemale hoida?

Septembri lõpus vajus Deutsche Banki aktsia alla 10 euro taseme, mis on rekordmadal hind. Aktsiahind reageeris pärast seda suure tõusuga, kuna Prantsuse meedia teatas, et USA justiitsministeerium ja Deutsche on jõudmas kokkuleppele trahvisumma vähendamise osas.

Kuid Deutsche tegelikud probleemid ei pruugigi olla suur trahvinõue, vaid hoopis see, et pank ei teeni kasumit.

KBW analüüsiüksuse juhil Frederick Cannonil on Deutsche Banki aktsiale müügisoovitus mitte USA justiitsministeeriumi hiigelnõude tõttu, vaid praeguse intressikeskkonna tõttu, mis tema sõnul on kohutav. „Kõige suurem probleem on selles, et Deutsche Bank ei teeni mingit raha. Keegi ei taha Deutsche Banki investeerida, kuna intressimäärad on negatiivsed ja me prognoosime, et pank teenib selle juures ainult ühe protsendi omakapitali tootlust. Seetõttu näitab praegune nõrk aktsiahind seda, et pank ei teeni raha,“ sõnas ta.

Cannon ütles, et kuigi Deutsche Banki tegevjuht John Cryan teeb praegu õigeid otsuseid ja restruktureerib panka, pole ta suutnud põhiprobleeme lahendada. „Panga põhitegevus ei tooda piisavalt kasumit. Kui arvestada seda, et negatiivsed intressimäärad võivad jääda kümneks aastaks, on pangal väga keeruline kasumit teenida,“ ütles Cannon.

Ja kuigi Deutsche Bankil on varasid, mida müüa, ei pruugi kõik varad Cannoni arvates olla need, mis turgu huvitaks. „Mis juhtub pangaga, kui ta müüb oma kasumlikud varad? Bilanss läheb tugevamaks, aga tulevikus teenitakse väiksemat kasumit.“

Cannoni sõnul ei ole praegune olukord sarnane 2008. või 2011. aastaga, vaid tegemist on kasumlikkuse kriisiga. „Kui panga omakapitali tootlus on ainult 1%, siis loob see kriisi,“ sõnas ta.

BR Capital Marketsi tippanalüütik Paul Miller usub, et Deutsche Bankile avaldab praegu mõju pangandusturu üldine negatiivne meelestatus. „Inimesed räägivad, et Deutsche Bank võib pankrotti minna ja see seisab silmitsi 14 miljardi dollarilise trahviga. Kõik see toob pangandussüsteemi ebastabiilsust ning mis puudutab pangandust, siis stabiilsus loeb väga palju,“ ütles ta.

Kui Deutsche Bank peaks tõesti pankrotti minema või peab maksma 14 miljardi dollari suuruse trahvi, usub Miller, et see toob maailma pangandussüsteemi veel suurema ebastabiilsuse. „USA 10aastase tähtajaga võlakirja tootlus tõenäoliselt langeb samamoodi nagu see juhtus Brexiti ajal. Surve alla satuvad ka pankade kasumid,“ sõnas ta.

Merkel Deutsche Banki ei aita?

Viimastel nädalatel on üha rohkem saanud ilmsiks tõsiasi, et Saksa valitsus ei pruugi Deutsche Bankile appi tõtata. Saksa meedia teatel ei saa Merkel lubada endale Deutsche Banki väljaaitamist, kuna Berliin on väga rangelt seisnud vastu sellele, et kasutatakse maksumaksjate raha pankade päästmiseks.

Saksa valitsus on tagasi lükanud ka kõik spekulatsioonid selle kohta, nagu oleks välja töötatud Deutsche Banki päästekava.

„Loomulikult ei taha kantsler Merkel Deutsche Bankile riigiabi anda. Ta ei saa seda lubada välispoliitika vaatenurgast, kuna Berliin on reageerinud väga karmilt Itaalia pankade päästmisele,“ kirjutas Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine.

Aktsia sõidab Ameerika mägedel

Viimaste nädalatega on Deutsche Banki aktsiahind erinevatele sündmustele reageerinud äkiliselt. USA justiitsministeeriumi nõudele reageeris aktsia üle 8protsendilise kukkumisega. Sama päeva õhtul tõusis USA börsil noteeritud Deutsche Banki aktsia 16 protsenti, kuna Prantsuse uudisteagentuur France-Presse teatas, et USA justiitsministeerium ja Deutsche Bank on jõudmas kokkuleppeni, mille kohaselt peab pank tasuma 14 miljardi dollari suurusest nõudest vaid 5,4 miljardit.

Lisaks on aktsiahinda üles-alla liigutanud teated, et Deutsche Bank plaanib kaasata lisakapitali või et pank on kindel USA justiitsministeeriumiga kokkuleppele jõudmises.

Kokkuvõte. Deutsche Bank on viimastel nädalatel pakkunud palju kõneainet ning tõenäoliselt jätkub see ka järgnevatel nädalatel, kuna endiselt on liiga palju lahtisi otsi. Päevakauplejatele võib Deutsche Banki aktsia suure kõikumise tõttu meeldida, kuid neil, kes plaanivad investeerida pikaajaliselt, tasuks olla ettevaatlik – isegi kui pank suudab USA justiitsministeeriumiga kokkuleppele jõuda, on panga kasum kokku kuivanud. Kas ees ootab Deutsche hukk, on keeruline öelda. Tõenäoliselt siiski nii ei lähe ning viimases hädas sekkub Saksa valitsus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2016, 16:52
Otsi:

Ava täpsem otsing