Pipi Pikksukk või noor Lauristin?

07. oktoober 2016, 08:00
Kersti Kaljulaid saab presidendiks.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161007/NEWS/161009818/AR/0/AR-161009818.jpg

Äripäeva küsitletud arvamusliidritel jagub vastselt presidendiks valitud Kersti Kaljulaidi suhtes üksnes häid sõnu. Ka need, kes teda ei tea ega tunne, annavad talle lahkesti aega end presidendina parimast küljest näidata.

„Kersti Kaljulaidist ei saa Muumimamma-tüüpi presidenti, nagu oli põhjanaabritel,“ ütleb filosoofiaprofessor Margit Sutrop. „Teda vaadates meenub Pipi Pikksukk, kes nahutab majja tunginud röövleid ja tõstab hobuse kõrgele õhku.“ Sotsioloog Juhan Kivirähkile kerkib Kaljulaidi kuulates ja vaadates aga silme ette noor Marju Lauristin, keda ta ise oleks presidendina näha soovinud. Ent Kaljulaid ei jää Kivirähu meelest Lauristinile ühiskonnaelu probleemide mõistmise ja sõnastamise võimekuse poolest sugugi alla.

Ettevõtja Marcel Vichmannil on hea meel, et Eesti sai presidendi, kellest õhkub arukust, kiiret mõtlemist ja ütlemist, tegutsemistahet, otsustamisjulgust, väärikust.

„Kersti Kaljulaid on oma senise tegevusega näidanud, et tegemist on väga võimeka inimesega ja tal on kõik eeldused olemaks väga hea president,” märgib Graanul Investi omanik Raul Kirjanen. “Ma arvan, et talle tuleb anda aega atra seada.”

Ettevõtja Olari Taali meelest lõppes presidendivalimise lugu suurepäraselt. „Saime kiire mõtlemisega väga targa inimese, kellel on selged arusaamad meid ümbritsevast maailmast ja meie vähestest võimalustest selles jamas,“ kõneleb ta. „Ilmselgelt pole Kersti inimlik ehedus kodupoliitilistest mängudest tuhmistunud. Maasikas tordil on president Kersti Kaljulaidi suhteline noorus ja see, et ta on naine.“

Majandusanalüütik Leev Kuuma meelest sai Eesti hea ja omanäolise presidendi. „Võime olla väga õnnelikud, et nii läks, seda enam, et kiir- või hädavalimistel on risk saada kehv president tavalisest suurem.“

Saime võimeka inimese Euroopast tagasi

Ettevõtja Ants Laos rõõmustab, et Eesti sai Euroopast tagasi väga võimeka, ausa ja kogemustega inimese. „Üks vähestest, kes vastab talle esitatud küsimustele sisuliselt, selgelt ja motiveeritult,“ kiidab ta. „Sellega ületas kõik eelnevad kandidaadid. Viis, kuidas jõuti tulemuseni, ei rahulda, aga tulemus on parim.“

Reklaamiguru Olav Osolin on samuti rahulolev. „Eesti sai väga hea presidendi hoolimata sellest, et meie seaduste kirjutajad on suutnud luua nutika süsteemi, mis võimaldab ummikusse jooksnud presidendiotsingutele punkti panna ja uuesti valgelt lahelt alustada,“ märgib ta. Ettevõtja Mart Relve kinnitab, et tegemist on eriti targa ja meeldiva inimesega. „Kuidas ta uues ametis hakkama saab, seda näitab aeg, kuid eeldused on tal kindlasti väga head.“

“Jah, olen rahul ja minule meie president meeldib,“ sõnab Alexela Oili juht Ain Kuusik. „Tegemist on meeldiva ja targa noore inimesega. Mind rõõmustab, et leiti üles selline naine ja tema poolt hääletati. Tähtis on hea tulemus, mitte sellele eelnenud protsess.“

Investor Mikk Talpsepa hinnangul on hea, et presidendiks sai kõrgelt haritud intelligentne nelja lapse ema, kellel on kogemust nii era- kui avalikus sektoris, nii sise- kui välispoliitikas. „Tundub, et tegu on kõrgelt distsiplineeritud tööka inimesena, kes on hinnanud mitmekülgsust nii karjääris kui hariduses,“ sõnab ta.

Kõik õnnestub, mis ta ette võtab

Praxise endine juht Annika Uudelepp usub, et Kaljulaidist saab saab suurepärane president. „Tema mitmekülgsed teadmised ja kogemused, erk ühiskonnatunnetus ning mõttejulgus on hea stardikapital presidendiametis,“ põhjendab ta. „Olen üsna veendunud, et tegemist saab olema sõltumatu ja iseseisva presidendiga,“ sõnab ajakirjanik Anvar Samost. „Esmane lubadus, et president peab olema eelkõige eestvedaja, on väga sümpaatne.“

„Kersti Kaljulaid on seni hästi hakkama saanud kõigi ülesannetega, mis ta on ette võtnud ja tal justkui ei ole kunagi olnud vaenlasi," lisab omalt poolt veteranpoliitik Jüri Adams (Vabaerakond).

„Kaljulaidil on kõik eeldused ja võimalused saada Eestile heaks presidendiks,“ lausub Tallinna Kaubamaja juhatuse liige Erkki Laugus.

„Parafraseerides Platonit võib öelda, et poliitilisi ametikohti peaksid täitma inimesed, kes neid kohti väga ei soovi,“ kommenteerib professor Rainer Kattel. „Sellest lähtuvalt on Kersti Kaljulaid ilmselt päris hea valik, kuivõrd ta kevadel välistas enda kandideerimise.“

Kirjanik Sass Henno tunneb Kersti Kaljulaidi kuulates, et ta on sümpaatne ja tark inimene. „Aga kahju, et ta valimiste “eelvoorudes” kaasa ei löönud. Oleks hea teda juba varem kandidaadi rollis kuulata olnud.“ Külli Taro koostöökogust soovib Kaljulaidile jõudu ja edu. „Mulle meeldib tegevusplaan aidata kaasa ühiskondlike probleemide sõnastamisel,“ ütleb ta. „Ainult probleemi täpsest defineerimisest alustades saab näha võimalikke alternatiivseid tegevuskäike ja jõuda sobivaima lahenduseni.“

Õiguskantsler Ülle Madise usub, et Kaljulaid suudab oma rolli hiilgavalt täita. „Arvan, et suviste valimistuuridega täidetamatult kõrgeks piitsutatud ootuste toel presidendiks valitud inimest oleks oodanud järsk tagasilöök,“ arutleb ta. „Rahva pettumus olnuks tõenäoliselt kiire. Nüüd seda mu meelest karta ei ole.“ 

„Midagi uut! Meeldiv üllatus!“ on ajakirjanik Raivo Juuraku reaktsioon. „Mulle on meeldinud tema konkreetsus. Tema tugev külg näib olevat ka see, et ta ei püüa meeldida populistidele. Huumorimeel näib ka olemas olevat. Kui temalt küsiti, kuidas ta oma abikaasat kiidab, siis vastas ta, et Eestis on nii, et kui ei laideta, siis see ongi kiitus. Sellist kildu on ta pannud rohkemgi. Räägib justnagu omainimene.“

Mitmekülgselt võimekas

Molycorp Silmeti juhile David O'Brockile on jäänud mulje, et Kersti Kaljulaid väga võimekas kõiges, mida ta on teinud, olgu avalikus või erasektoris. „Igatahes paistab olevat kindel, et edasiliikumisele ärgitavaid signaale hakkab Kadriorust tulema rohkem,“ lausub ajaoolane ja mõtleja David Vseviov. „Mis oleks igati tervitatav.“ Ka kirjanik Olev Remsu meelest kipub ühiskond stagneeruma ja oleks hea, kui Kaljulaid annaks meile indu edasi liikuda. „Tal on avalikkust kütkestava tegelase jaoks vältimatu eeltingimus – positiivne omapära, mis väljendub nii kõnes kui ka (vabandust, vabandust!) välimuses.“ Õppejõud Tõnu Lehtsaare meelest on Kaljulaid väga hea valik: „Tark ja meeldiv inimene.“

TÜ üliõpilaskonna esimehele Martin Noorkõivule on jäänud mulje, et Kaljulaid on süsteemselt mõtlev ja konstruktiivne inimene, kes püüab leida parimat lahendust, kuid samal ajal ka hoida eri meelel osapooli ühise laua taga. „Ma arvan, et temast saab väga hea president.“ Henkel Balti juhi Siiri Odratsi hinnangul saime aruka ja laia silmaringiga, usutavasti parteideülese presidendi. Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta hinnangul saime presidendi, kes annab juurde enesekindlust ja ühtsustunnet, kes teeb väikestest suured, tõrjututest kaasatud.

Unustagu Ilvese kingad

Pankur Rain Lõhmus soovib Kaljulaidile presidendina kaalutletud ja kalkuleeritud julgust tegudes, head kaadrivalikut meeskonna moodustamisel ja natuke õnne ka. ABB Eesti juht Bo Henriksson ootab aktiivsust ja stabiilsust. President peaks tema sõnul Eestit rohkem välismaal müüma – seda just ärilises mõttes; arendama ja hoidma häid poliitilisi suhteid, eriti naaberriikidega; suhtlema ja käima rahvaga ühte jalga ja olema debattide algataja.

Ajakirjanik Andrei Hvostov soovitab Kaljulaidil olla tema ise ja lasta kõrvust mööda kõik need jutud Pätsi-Meri-Rüütli-Ilvese ülisuurtest kingadest, mis Kadrioru koridorides täiskuuöödel ringi lohisevad. Ettevõtja Peeter Loim ootab, et Kaljulaid raputaks veidi parteide tagatubasid. Altia Eesti juht Kristel Mets soovib külma närvi, sooja südant ja sära silmadesse. „Uus president peab näitama, et on ühiskonnatundlik ja julgeb välja öelda ka seda, mis alati võimupoliitikutele ei pruugi meeldida,“ soovib politoloog Tõnis Saarts. Selveri juhataja Kristi Lombi meelest on Kaljulaid on üks tugevamaid, targemaid ja rahvusvaheliselt kogenumaid eestlasi.

Dotsent Indrek Ibrus loodab, et Kaljulaid suudab peenhäälestusse stagneerunud Eesti lahti raputada, kasutada presidendirolli ennekõike selleks, et käivitada kvaliteetset alternatiive otsivat ühiskondlikku diskussiooni. „Et üheski eluvaldkonnas ei lepitaks seniste seatuste ja poliitikatega vaid sellepärast, et valitsejad ei söanda vigu tunnistada ja tehtut muuta.“

Las tõmbab peenhäälestajad liistule

HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm rõõmustab, et Eesti sai esimese naispresidendi. ”Rohkem vaadet Eestisse sissepoole,” soovib ta. ”Jutt, et Eesti vajab ainult peenhäälestust, on suur jama, sest rahvas vananeb, noored lahkuvad Eestist parema elu lootuses, tuled maapiirkondedes kustuvad, põllumajandus kui oma rahvast toitev majandusharu kiratseb, probleemid aina süvenevad kõikjal. Eesti on ja jääb Euroopa Liidu ääremaaks ja logistiliseks tupikuks. Loodan, et uus president saab sellest kiiresti aru ja sakutab võimul olevaid ”peenhäälestajaid”.”

Tallinna Linnatranspordi ASi juht Enno Tamm loodab, et uus president ei häbene oma rahvast ega püüa väikese rahva hirme oma keele ja kultuuri kestmise pärast naeruvääristada, ei hakka lugema moraali ega õpetama, kuidas elada, vaid innustab, loob turvatunnet, sisendab usku ja uhkust oma riigi vastu, tunneb osadust eesti kultuuriruumiga ning kõnetab iga Eesti elanikku neile arusaadaval ja mõistetaval viisil.

Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ootab, et uus president suhtleks vene keeles ja kõneleks siinsete venekeelsete elanikega. „Presidendi üks rolle võiks olla ka keeruliste välispoliitiliste küsimuste selgitamine rahvale, seda nii eesti kui ka vene keeles,“ leiab ta. „Kuid just Vene meedia mõjuväljas olev venekeelne elanikkond võiks saada adekvaatset informatsiooni ja president oleks selleks üks võimalus.“

Ootame ja vaatame kõigepealt!

Analüütik Indrek Seppo on valikuga äärmiselt rahul, aga tahaks presidendi headust mõõta ikkagi alles kümne aasta pärast. „Kaljulaid oleks olnud üks mu selgetest eelistustest ka juhul, kui ta oleks esimeses kandidaatide ringis olnud,“ ütleb ta. „Terava mõistuse ja hea hinnanguvõimega, kiirelt reageerimise ja asja tuumani jõudmise võimega. Kellel iganes saab olema kole keeruline tema läheduses vahutada, paikapanemine tuleb kiirelt.“ 

Kirjanik Mari Saat ei tea Kaljulaidist esiti midagi arvata, aga see ei tähenda, et temast ei võiks saada head presidenti. „Niipalju kui mina olen vestelnud inimestega (väga erinevatelt elualadelt, erinevas vanuses jne), oleksid nad kõik eelistanud Jüri Luike,“ tunnistab ta ja loodab, et ETV näitab peagi uuesti seriaali „Alpimaja“: siis saaks uuesti vaadata, mismoodi Indrek Hargla loodud president Kersti seal hakkama sai.

„Uus president on kindlasti väga püüdlik, mis on iseenesest hea,“ leiab kirjandusteadlane Jaan Undusk „Ilves alustas teadliku hoolimatuse žestidega, läks Inglise kuningannale käed taskus vastu. Nüüd proovime siis teistmoodi, oleme rõhutatult viisakad. Loodan, et Kaljulaid astub oma rolli uhke ja alandliku õppurina, siis on tal lootust.“

Investor Keith Siilats polnud Kaljulaiust enne midagi kuulnud, aga väärtustab tema majandustausta ja loodab, et ta teeb pensionisüsteemi korda. Ettevõtja Viktor Siilats ei tea Kaljulaidist suurt midagi. „Küllap ta ikka hakkama saab!“ usub ta siiski.

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts usub, et Eesti sai hea presidendi, aga kõigepealt võiks tal lasta sisse elada, tegusid teha – ja alles siis hindeid panna. Tamro Eesti tegevjuht Janno Kurg ootaks samuti hinnangutega, kuigi senise info põhjal on Eestil tema meelest presidendiga väga vedanud. Toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp peab Kaljulaidu tubliks naiseks, aga soovib talle kõigepealt tegudeks presidendina aega anda.

Äripäev küsis rohkem kui 350 arvamusliidrilt hinnanguid ja ootusi vastvalitud presidendile ja sai rohkem kui sada vastust. Rahulolematust protsessiga, kuidas Kersti Kaljulaid ametisse sai, avaldasid see-eest paljud.

Kersti Kaljulaid pärast valituks osutumist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. October 2016, 08:00
    Otsi:

    Ava täpsem otsing