Euroopas vangub järgmine doominokivi

Nii oleks tulemus ootuspärane, kuid negatiivne ja võimalike hävitavate mõjudega eurole ja Euroopa Liidule.

Lühemas perspektiivis on lootused taas Euroopa Keskpangal, et see turgudel suurema paanika ära hoiab. Nii nagu 2012. aastal, mil Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi tuli välja lubadusega, et keskpank on euro kaitseks valmis kõik välja panema. Agentuuri Reuters vahendatud uudise peale, et keskpank on valmis vajadusel ostma suuremas mahus Itaalia valitsuse võlakirju, ongi Itaalia võlakirjade ja aktsiate hinnad viimastel päevadel müügilainest veidi kosunud.

Pikemas vaates tekitaks referendumi „ei“ hulga ebakindlust. Kui Itaalia valijad referendumile pandud konstitutsiooniparandust heaks ei kiida, ei võimalda see Matteo Renzi valitsusel kiirendada seadusloomet ja reforme, mis Itaalia paigal tammuva majanduse kiiremale kasvule aitaks. Renzi on lubanud "ei" vastuse korral tagasi astuda, mis tähendaks poliitilist ebakindlust. See omakorda võib ohtu seada Itaalia pangandussüsteemi saneerimise, mis ägiseb 360 miljardi euro suuruse halbade laenude koorma all.

Just Itaalia pangandusest terendab praegu suuremgi oht kui Itaalia populistliku Viie tärni partei lubadusest panna Itaalia eurost lahkumine rahvahääletusele. Sest vähemalt praegu on itaallased ülekaalukalt ühisraha poolt ning eurost lahkumise teel oleks hulk juriidilisi ja muid takistusi. Itaalia pangad on aga kriisi sattumise korral liiga suured nii päästmiseks kui ka pankrotti laskmiseks.

Finantsinstitutsioonid nagu London Capital Group ja Citigroup on kutsunud tööle rohkem inimesi, et tulla referendumi järel toime võimaliku turbulentsiga. Samas on investoreid, kelle arvates on Itaalia turult pagejad hirmule liiga alla vandunud - pigem on sellest tekkinud soodsaid ostuvõimalusi. Prantsuse investeerimisfirma Exane BNP näeb näiteks head võimalust osta Ferrari aktsiaid, sest firma saab vaid 8% autode müügitulust Itaalia turult. Sama loogikaga – et koduturust sõltutakse vähe – võib praegu olla paras hetk soetada moelooja Prada või tsemenditootja Buzzi Unicem aktsiaid.

Itaalia börsi juht ütles Reutersile, et suured rahvusvahelised institutsioonid on referendumi eel väga suurelt panustanud börsi langusele.

Itaalia pankadele oleks „ei“ tulemus väga halb asjade käik. Itaalia vanim ja suuruselt kolmas Monte dei Paschi pank alustas sel nädalal just saneerimiskava – võlgade konverteerimist aktsiateks, mille järel loodetakse turult kaasata 5 miljardi eurot. Kui referendumi järel valitsus kukub ja süveneb ebakindlus, võib see võimalikud investorid minema peletada. Niisamuti võivad kannatada Itaalia teiste pankade, sh suurima panga Unicrediti kapitali kaasamise plaanid. Itaalia pankade aktsiad on olnud tugeva müügisurve all.

Poliitiliselt oleks „ei“ Itaalia referendumil Brexiti järel järgmine tõsine löök Euroopa peavoolu poliitika vastu, mis lisab pärituult populistlikele parteidele. Ilmselt ei vasta hääletajad niivõrd küsimusele, kas nad toetavad Senati võimu piiramist, mis lisaks poliitilist stabiilsust, vaid kasutavad võimalust väljendada oma frustratsiooni valitsuse kasinusmeetmete ja pagulaskriisi suhtes või muudel põhjustel.  

Tõenäolised stsenaariumid on, et „ei“ korral palub Itaalia president kas Renzil jätkata või tuleb taas võimule tehnokraatide valitsus kuni ennetähtaegsete valimisteni, mis toimuksid tuleval aastal. Seal oleks oodata suurt edu eurovastasele Viie tärni parteile. Enne valimisi tahetakse siiski ära muuta Itaalia praegune valimisseadus, mis annab valimised võitnud parteile parlamendis hulga lisakohti.

Arenguid Itaalias jälgib tähelepanelikult Euroopa Keskpank. Läinud nädalal ütles asepresident Vitor Constancio, et vastavalt sellele tuleb keskpangal siis kas tegutseda või mitte.

Sel nädalal kirjutas agentuur Reuters neljale anonüümsele allikale toetudes, et keskpank on vajadusel valmis suuremas mahus Itaalia valitsuse võlakirju ostma, kui Itaalia laenukulud liiga kõrgele peaksid kerkima. Meenutuseks: enne Mario Draghi lubadust euro kaitseks kõik välja panna, kerkisid Itaalia 10aastase tähtajaga võlakirjade tootlused 2011. aastal 7% tasemel. Praegu on need esimest korda enam kui aasta jooksul ületanud 2% piiri.

Sellist abi saab keskpank osutada aga vaid lühikest aega. Kui probleemid lähevad tõsisemaks, tuleb Itaalial ametlikult abiprogrammi taotleda, mis käivitaks taoliseks puhuks keskpanga arsenali loodud võlakirjade tugiostu programmi (OTM). Selle programmi alusel - mis on tingimuslik nagu euroala muud abiprogrammid – saab EKP osta konkreetse riigi võlakirju ega pea tugioste jaotama nn kapitalivõtme järgi kõigi riikide võlakirjade vahel.

Kõik need pääste- ja abikütked ei pruugi aga pidada, Itaalia võlakuhi on maailmas üks suurimaid. USA Citigroupi peaökonomist Willem Buiter ütles äsja Taani majanduslehele Börsen antud intervjuus taas, et rahaliit võib laguneda.

„Ma ei uskunud, et seda oma eluajal ütlen. Kuid euroala lagunemine on eksimatult üks võimalik areng. Poliitilised tuuled puhuvad ainult ühes suunas, trans- ja riigipiire ületavate suundumuste vastu,“ ütles Buiter.

Analüütik möönis, et Itaalia eelmise kriisi ajal ametisse pandud tehnokraatide valitsus, mida juhtis ekspeaminister Mario Monti, suutis toonasest kriisist üle saada. Kuid nüüd on ajad muutunud. „Valijad on vastu kõigele, millel vähegi põhivoolu mekk küljes,“ ütles ta. „Kannatus on katkenud.“ USA ja Euroopa on tema sõnul suutnud kõige halvemini kasvanud majanduspirukat inimeste vahel jagada.

Nädalapäevad tagasi ajalehes La Stampa avaldatud arvamusküsitluste järgi pooldas Itaalias eurost lahkumist siiski vaid 16,7% vastanuist. 67,4% on jätkuvalt euro-usku.

Eurot ennast on dollari tugevnemine USA uue presidendi Donald Trumpi majanduse ergutamise kavast ning Euroopa probleemid nõrgestanud 1,065 dollari tasemele. Analüütikute arvates pole kaugel ka euro ja dollari pariteetkurss.