Eesti Pank: majandus ei vaja valitsuse tuge

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 14. detsember 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank: majandus ei vaja valitsuse tuge
Valitsuse plaanidel võib olla majandusele lühiajaline mõju ning majanduse kasvatamine võib muutuda hoopis keerulisemaks, leiab Eesti Panga president Ardo Hansson.
Eesti Panga prognoos ei ole veel kõiki uue valitsuse kavandatavaid muudatusi detailselt arvesse võtnud, kuid keskpanga presidendi Ardo Hanssoni sõnul ei tohiks need üldjoontes järgmiseks aastaks veel väga suurt muutust tuua, võib-olla aga aastaks 2018.
„Selle põhjal, mida me praegu teame, tundub, et see eelarve on liikumas väikse struktuurse puudujäägi suunas,“ ütles Hansson. Tema sõnul ei ole nad mõningaid meetmeid ja võimalikke investeeringuid oma prognoosi lisanud, kuid need võivad puudujääki veelgi suurendada. „Nii et lühiajaliselt see võib-olla pakub mingisugust stiimulit majandusele, aga pikemas perspektiivis näeme seda pigem probleemina,“ tõdes ta.
Hanssoni sõnul ei näe Eesti Pank, et majandus vajaks valitsuselt lisastiimulit. „Tööturg on juba väga pingelises olukorras, kus palgad kasvavad väga kiiresti ja vabu töökohti on väga vähe. Sellises olukorras veel majandust ja sisenõudlust stimuleerida võib tähendada, et tasakaalustamatus suureneb, palgakasv kiireneb, kasumid kahanevad veelgi kiiremini,“ selgitas ta ja lisas, et mida madalamad on kasumid, seda madalam on ettevõtetel võimekus investeerida ning seda halvemad on tuleviku kasvuväljavaated.
Mõju raske hinnata
Hansson ütles, et raske on hinnata konkreetsete plaanide mõjusid. Näiteks dividendide madalamast maksumäärast peaksid teoreetiliselt kõik võitma, sest maksud on madalamad ja riigile tuleb rohkem laekumisi. Pangajuhi hinnangul pole see välistatud, aga sellised asjad peaks tema sõnul kümme korda üle kontrollima.
Plaanitav tulumaksureform võib tema arvates sisetarbimist mingil määral elavdada, kui eeldada, et madalapalgalised inimesed kipuvad suurema osa oma sissetulekust tarbima ning kui neil ja teistel jätkub tulevikuks kindlustunnet. „Aga see on olnud see komponent Eesti majanduses, millel on läinud päris hästi. Probleemiks on olnud pigem investeeringud,“ leidis ta.
Valitsus peaks panustama eksporti
Valitsuse lisastiimul võib ühest küljest küll majandust lühiajaliselt ergutada, teisalt aga vähendada majanduse pikemaajalist konkurentsi- ja kasvuvõimet. Eesti majanduskasvu pole eelnevatel aastatel aeglustanud mitte vähene sisenõudlus, vaid kesised ekspordivõimalused. Juhul kui lisaraha abil hakatakse ergutama niigi jõuliselt kasvanud sisenõudlust, võib see takistada tööjõukulude kasvu normaliseerumist ja halvendada konkurentsivõimet. Lisaks takistaks see majandusstruktuuri muutumist ekspordipõhisemaks ja töötajate liikumist pikemaajalise kasvu seisukohast perspektiivikamatesse harudesse. Kui valitsuse plaanitavad suuremahulised investeeringud koonduvad ehitussektorisse, võib tekkida oht, et see haru kuumeneb üle, nagu juhtus kümme aastat tagasi.
Eesti Panga prognoos
Majanduse kasvuks peavad ettevõtted investeerima
Ka keskpanga asepresident Ülo Kaasik märkis, et Eesti majanduse kasvuvõimekust on kahjustanud kolmel viimasel aastal kahanenud investeeringud. Kesine välisnõudlus ja tootlikkuse ületanud palgakasv on vähendanud ettevõtete kasumeid, mille tõttu on ettevõtted vähem investeerinud.
„Kui me veel kaks aastat tagasi arvasime, et majanduse potentsiaalne kasv ulatub üle kolme protsendi, siis praegu hindame, et see jääb pigem 2%-2,5% vahemikku,“ ütles Kaasik. See tähendab, et Euroopa Liidu keskmisele sissetulekutasemele järele jõudmine toimub ka edaspidi märgatavalt aeglasemalt, kui varem arvatud. Jõuliselt tõusnud keskmine palgatase pole seejuures sissetulekutaseme ühtlustumise hindamisel Eesti Panga hinnangul objektiivne näitaja, kuna see on osaliselt tulnud ettevõtlus- ja palgatulu ümberjaotumisest.
Ardo Hansson sõnas, et kui majanduskasvu takistajatest ettevõtjatega rääkida, liigub jutt kohe tööturu teemale. „Tegelikult ma arvan, et meie tööturg on väga fenomenaalset töötanud ja väga paljudele inimestele siiski mingit töökohta loonud. Nii et üks asi on kaitsta seda paindlikkust ja vaadata, kas on võimalik veelgi pandlikumaks muuta,“ ütles ta. Oluline on tema sõnul ka see, et palgakasvu ei lükkaks tagant valitsussektor. „Valitsus võib kaasas käia, peab loomulikult oma palkasid korrigeerima, kui tööturul olukord muutub, aga ta ei tohi olla see kasvumootor, kui me oleme mures üldise tasakaalustamatuse pärast.“
Hanssoni hinnangul ei torka praegu silma eraldi ükski valdkond, kus asjad halvasti oleksid. Vaja on teha väikeseid muudatusi ja seetõttu võikski tema sõnul kõigepealt valitsus välja käidud reformid ellu viia.
Eesti Pank on siinset majanduskasvu mõjutanud üle-Euroopaliste võlakirjade ostmise kaudu, mille mõju me Hanssoni sõnul automaatselt tunnetame. „Ta mõjub läbi meie valuutakursi ja nii edasi, nii et kindlasti on mõjunud. Ilma nende ostudeta ma arvan meie intressimäärad oleksid kõrgemad," rääkis Hansson, et tugiostude programm on meie majandusele ka lühiajalist positiivset mõju avaldanud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ardo Hansson
- EESTI PANK
Hetkel kuum