Staarmaakler usaldab praegu kaht aktsiat

11. jaanuar 2017, 11:30
Charlie Viikbergi portfell sisaldab nii OEG kui ka Tallinki aktsiaid.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170111/BORS/170119947/AR/0/AR-170119947.jpg

Praeguses majandusolukorras on enamik varaklasse ebaturvalised ning seega keskendub üle-eelmise börsibuumi staarmaakler Charlie Viikberg oma portfelli ehitamisel eelkõige likviidsetele Tallinna börsi aktsiatele.

„Tähtis on, et kui turg pöördub, saaks oma investeeringutest mõistlikel tingimustel välja,“ nimetas 20aastaselt esimese miljoni teeninud Viikberg olulise kriteeriumi, mida praegu investeerimisotsuseid tehes tuleks silmas pidada. Ta lisas, et tema portfell on praegu keskendunud pigem Tallinna börsile. „Sealt võib leida näiteks Tallinki ja Olympic Entertainment Groupi (OEG) aktsiaid,“ viitas ta koduturult saada olevatele likviidseimate hulka kuuluvatele väärtpaberitele.

Peale selle kiitis Viikberg Tallinki ja OEG dividenditootlusi, mis tema sõnul ulatuvad stabiilselt 5-6 protsendini. „Praegu pole need aktsiad küll üle hinnatud, kuid kriisi ajal saab samasid ettevõtteid kindlasti veel parema hinnaga,“ nentis ekspert. „Meil on tegelikult vähe ettevõtteid börsil ning see annab samas ka kindluse, et näiteks Tallinki kõrvale ei tule uus miljoniline laevastik – seega Tallink on hea asi, kuid seda võiks suuta veel paremini turundada,“ jagus investoril näpunäiteid. Peale nimetatute on Tallinna börsilt Viikbergi hinnangul kaubeldav veel ka Tallinna Vesi.

Tallinki turuväärtus on viimasel kahel aastal kasvanud.

OEG kohta oli Viikbergil samas ka kriitikat. „Nad eelistavad rääkida vaid headest asjadest, näiteks kuidas hotell avatakse ning teha sinna juurde ilusaid pilte,“ sõnas ta. „Samas halbadest asjadest ei räägi keegi – sellest, et Poolas litsents hakkas lõppema, oleksid investorid teada tahtnud – paari aasta tagune teavitus loa tähtajast ei päde,“ selgitas Viikberg.

LHV on kallis

Kevadel börsile tulnud kodumaise panga aktsiat peab Viikberg aga kalliks ning sellele viitab ka see, et LHV-l õnnestus IPO käigus saada loodetud 10 000 investori asemel vaid 5500 rahapaigutajat.

Samuti võib ettevõtet tulevikus negatiivselt mõjutada valitsuse plaanitav pangamaks. „See on justkui maha magatud – tegelikkus on aga see, et me veel ei tea, millised on mõjud,“ nentis Viikberg. „Arvan, et uus maks mõjutab panka oluliselt rohkem, kui näiteks Raasukese lahkumine,“ lisas ta.

Raasukese kaotust peab Viikberg LHV jaoks suureks, kuid mitte fataalseks. „Iga positsioon, kus Raasuke töötab, on õnnega koos – ta on väga ratsionaalne ja tark inimene,“ sõnas ta. „Samas põhjust kahelda, et LHV edaspidi hakkama ei saa, pole, samuti ei usu ma, et Raasuke hakkab Rain Lõhmusele konkurendi juures nuga selga lööma või mingeid saladusi paljastama,“ lisas investor.

Viikberg märkis veel, et kogu pangandussektori jaoks on hetkel positiivne, et pikaajalised intressid on tõusma hakanud.

Portfellis ka kinnisvara

Kuigi teistesse varaklassidesse suhtub Viikberg skeptiliselt, leiab tema investeerimisportfellist veel ka kinnisvara. „Olen seda soetanud väljarentimise eesmärgil ning hetkel tundub, et pool portfellist aktsiates ja pool kinnisvaras hoida pole väga halb kombinatsioon,“ leidis nii elukondlikku kui ärikinnisvara väljaüüriv investor. „Kuigi kinnisvara tundub lendu minevat, siis reaalsed tehingud pole veel õnneks väga hullude hindadega nagu näiteks 2007. aasta buumi tipus, kus küsiti Helsingi või Stockholmi hinnataset ehk 4000-5000 eurot ruudu eest,“ lisas Viikberg.

Ekspert rõhutas, et kinnisvara puhul on oluline mitte lasta end meelitada laenu väikestel kuumaksetel. „Praegu on need jah madalad, sest intressid on nullis ning euribor miinuses – seetõttu ei vaadata tihti hinda, vaid just madalat igakuist väljaminekut,“ rääkis Viikberg. „Kui aga euribor peaks kahe või kolme protsendi peale liikuma, mitmekordistub ka kuumakse ning palgatöötajale ei pruugi see kõige meeldivam olla.“

Skepsis idude ja ühisrahastuse vastu

Skeptiliselt vaatab Viikberg aga idufirmade ja ühisrahastuse poole. „Kui iga idee, mis kellelegi pähe kargab, on kohe väärt vähemalt pool miljonit eurot, siis see tekitab kahtlusi,“ viitas jaanuari lõpus investor Toomase konverentsil üles astuv Viikberg start-up'ides peituvale õhule. „Iga inimene võiks vaadata, mida ta ostab või kuhu investeerib ning kas tasub oma raha paigutada kohta, mis pole veel teinud mingit raha ega käivet,“ manitses ta investoreid ettevaatlikkusele.

Investori sõnul võimaldab äriseadustik ideed küll kalli raha eest müüa, kuid ei kaitse samal ajal sinna raha paigutanut tagajärgede eest. „Väikeinvestor on praegu suhteliselt kaitsetu, kui vaadata Ameerika Ühendriike, siis seal saab väikeaktsionär nõuda firmast väljumist,“ märkis Viikberg.

Ühisrahastusse pole Viikberg aga investeerinud eelkõige seetõttu, et tahab kõigepealt näha, kuidas varaklass käitub terve majandustsükli lõikes. „Praegu on tegutsetud ainult tingimustes, kus turg liigub üles,“ selgitas ta. „Tahan näha, mis juhtub siis, kui raskemad ajad tulevad, kuidas on korraldatud riskide juhtimine ning milline on käitumine siis, kui teine pool reaalselt pankrotistub.“

Mõtle otsused läbi

Peamiselt aktsiatele panustav Viikberg sai eelmises kriisis tugevalt kõrvetada. „2008 läks kõik, mis sai valesti minna, ikka väga valesti – sattusin ebalikviidsete aktsiate otsa ning mõnel kadus ostuhind päris ära,“ avaldas ta. „Olin sunnitud müüma, sõltumata sellest, mis parasjagu hind on,“ jagas ta kogemust, mille põhjal ta aktsia kaubeldavust praegu väga tähtsaks peab.

Olympicul on ostukoht?

Viikberg soovitas aga uutel alustajatel vaadata fondide poole. „Saan aru, et ühisrahastus tundub lihtne ning fikseeritud, kindla aja pärast saadav tootlus turvaline ning samas aktsiad kallid ja riskantsed, kuid soovitan siiski fonde jälgida,“ ütles ta. „Ei pea alustama kõige raskemaga, vaadake lihtsalt välja fond koos korraliku tootluse ja korraliku fondijuhiga.“

Peale selle soovitas Viikberg aktsiaturgude languse korral investoritel pea külmana hoida. „Mul näiteks kadus eelmise kriisi ajal kaine mõistus mingi hetk ära – ratsionaalsuse pool kipub emotsioonide varju jääma,“ tõdes ta. „Enda kogemuse põhjal soovitan teisi inimesi enda ümber kaasata ja otsused läbi arutada – saab väheke neutraalsema pildi ja nii ei istu sa võib-olla järjekindlalt enda vastu liikuva positsiooni otsas,“ märkis Viikberg.

Veel peab ta oluliseks, et valitaks häid dividende maksvaid ettevõtteid, kes suudavad kriisis ellu jääda. „Nii saad tulu ka halbadel aegadel ja võid tegelikult pikas perspektiivis ka kriisi nii-öelda maha magada,“ selgitas ekspert. „Oluline on võtta neid riske, mida taluda suudad, muidu ütleb närv üles,“ lisas ta.

Täna teine olukord

Samas viitas Viikberg sellele, et praegune olukord turgudel võib olla parem kui 1997. aasta ja 2007. aasta kriiside eel. „Kui 2007. aastal oli pankade bilansis 20-30 protsenti hoiuseid ja ülejäänud osa moodustasid emapankade laenud ning teisel pool bilanssi oli laenuportfell, siis täna eesti pangad finantseerivad end koduturult ära,“ selgitas ekspert. „See tähendab, et inimestel on vaba raha tekkinud ja on ka loogiline, et otsitakse tootlust,“ viitas ta investeerimishuvi kasvu põhjustele.

„Meil on turul kallid, kuid mitte räigelt ülehinnatud tooted. Seda, et fundamentaalväärtusega oleks side kadunud, ei ole,“ lõpetas ta positiivse noodiga.

Investor Charlie Viikberg.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. January 2017, 11:28
Otsi:

Ava täpsem otsing