Kodukindlustuste pärast on hakatud rohkem vaidlema

Mullu algatati liikluskindlustuse asjus 145 lepitust. Järgnesid sõiduki- (59 lepitust), kodu- (51 lepitust) ja ettevõtte varakindlustuse (16 lepitust) vaidlused.

Kõige kiiremini kasvas kodukindlustuse lepituste arv, neid lepitusi alustati 2016. aastal 96% rohkem kui 2015. aastal, märgib liikluskindlustuse fondi juhatuse liige ja kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp.

Kõige levinumad on erimeelsused kindlustushüvitise maksmisega. „Arvuliselt kõige rohkem kindlustusvaidlusi käib sõiduki väärtuse üle. Sõiduki omanik hindab tihti oma sõidukit kindlustusandjast kõrgemalt,“ märkis Potsepp. „Selliseid vaidlusi on suhteliselt hõlbus lahendada. Lepituses leitakse asjatundja, keda mõlemad pooled usaldavad ja hüvitist makstakse selle järgi, mida asjatundja arvab.“

Lepitusasjade põhjal täheldab Potsepp, et tihti on kindlustusvõtja ootused kindlustuskaitsele suuremad, kui lepingus kokku lepitu. „Selliste vaidluste vähendamiseks on mõistlik süveneda lepingu sõlmimisel lepingu üksikasjadesse,“ soovitab ta.

„Kindlustusvaidlusi aitavad lahendada liikluskindlustuse fondi juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustusseltside liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan,“ selgitas liidu juhatuse liige Lauri Potsepp pressiteate vahendusel.

Eesti liikluskindlustuse fond (LKF) on kindlustusandjate ühing, mille peaülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit. LKF hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud kahjud ning LKFi juures tegutseb ka liikluskindlustuse lepitusorgan.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on esindada oma liikmete huve kindlustussektori ja riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel.