Maag: eesmärk on Terega ühte heita

Jah, vastab tõele. See käik on esimene samm sinnapoole, et saada ASi Tere omanikuks. See tehing vajab konkurentsiameti luba.  Kavatseme lähipäevil esitada koondumisloa taotluse ja enam-vähem nelja kuu pärast võiks vastus käes olla – siis läheme ostuga edasi.

Kõigile asjapooltele sobib, kui see uudis ilmus. Seal olid DNB ja Nordea pank, Oliver Kruuda ja meie ja rahastaja Swedbank.

Absoluutselt.

Ma saan aru küll, et  see pakub inimestele kõige rohkem huvi, kuid see on meil lepingus mustvalgel rasvaselt kirjas, et me sellest ei räägi ja seda ei kommenteeri.

Teate, see on ärisaladus (naerab). Ma ei saa suurt midagi enne öelda, kui on konkurentsiametilt koondumisluba käes.

Vaadake, seal on kolmepoolsed lepingud – see pole enam võimalik.

Me ei saa täna rääkida, mis või kus. Ma Teret seest näinud ei ole. Ma tegelikult ei tea, mis seal majas toimub. Ma tean seda, et Terel on piisavalt võimsust, et kui panna kõik piimatööstused kokku ja Tere sinna otsa, siis Eestis on töötlemisvõimsust küll. Tere on pikka aega olnud majanduslikult raskes seisus ja põllumeestel pole usaldust, et sinna piima viia. Sellepärast põllumees viibki piima Leetu. See meie häda ongi – põhiprobleem pole see, mis räägitakse, et põllumehed võiksid oma tööstuse ehitada, probleem on see, et Tere töötab alakoormusega.

Meil on Soomes lihatööstus. Pärast Vene embargot on Euroopa Liidus sealiha ülejääk päris suur. See oli mitu aastat, Soome oli sellega tegelikult väga hädas. Nende sealiha eksport Venemaale oli päris suur. Ja kui midagi on üle, siis on suur hinnasõda. Eks me hetkel seal „sõjatandril“ olemegi. Ega me ei läinud Soome selleks, et seal finantsinvestorina kolm-neli aastat kükitada ja siis edasi müüa. Me läksime strateegilise investorina, meid Soome turg huvitab. Me sattusime lihtsalt valel ajal sinna. Aga ega me eestlase jonni ei jäta.

Kohe, kui on koondumisluba käes. Siis saame juba plaane sättida.