Uus seadus võib auditi kallimaks teha

17. märts 2017, 17:37
Audiitorkogu juhataja Märt-Martin Arengu
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170317/NEWS/170319699/AR/0/AR-170319699.jpg

Sel nädalal valitsuse toe saanud ja plaanide järgi juulis jõustuv seadus võib tõsta audiitoriteenuse hinda, kuna audiitorfirmad hakkavad enda järelevalve eest ise maksma.

Riigi plaanitud tasumäär on küll ühekordne, aga ootamatult kõrge.

Audiitorkogu hinnangul oli küll selge, et järelevalve kulud lähevad auditifirmade kanda, ent viimasel hetkel lisati valitsusest riigikokku liikunud eelnõusse väga kõrge määr – 2 protsenti kogu Eesti audititulu kogusummast. 

Kuna auditist teenitud tulu ulatub ligikaudu 25 miljoni euroni, peavad audiitorid seaduse esimesel jõustumisaastal maksma ilmselt 500 000 euro suurust tasu. Varasematel aastatel on see olnud märksa väiksem.

„Audiitorid on selles mõttes natuke harukordne seltskond, et nende suhtes on defineeritud nii Eestis kui rahvusvaheliselt, et eksisteerib avalik huvi. Meil on oma eetikakoodeks ja standardid, millest peame kinni pidama. Nende rikkumise eest võidakse meil litsents ära võtta,“ ütles audiitorkogu juhataja Märt-Martin Arengu. Avaliku huvi tõttu on vaja audiitorite üle teha ka järelevalvet.

„Järelevalve on aastast 2010 toiminud sellises suuremas mahus. Selle maksumus on olnud ligikaudu vahemikus 150 000 kuni 200 000 eurot. Seda on igati mõistlikult läbi viidud,“ rääkis audiitorkogu juht. Seni on raha ette nähtud riigieelarvest.
Uus seadus näeb aga Arengu sõnul ette, et järelevalve võib hakata maksma kuni miljon eurot, kuna ettevõtjate kantavale kulutusele võib riigieelarvest veel lisanduda sama suur summa. „Vähemalt poolt tuleb siis ettevõtjatel kinni maksta. See on väga ehmatav areng meie jaoks. Tahaksime teada, kas kavatsetakse viis korda hakata järele valvama või milles on asi,“ rääkis ta.

Kõrgem tasu ühekordne

Rahandusministeerium kinnitas, et tasumäär 2 protsenti on ühekordne ja plaanitud väikese varuga. Tavaliselt hakkab audiitorkogu majandusaasta keset suve ning juba eelneval aastatel tehakse rahandusministrile ettepanek järelevalvetasu suuruse osas, et sellega saaks riigieelarve koostamisel arvestada, rääkis ministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk.
„Kuna aga algaval aastal seda teha enam ei jõua, siis kirjutasime sellise üleminekusätte, mis on ühekordne. Sealt võib täiesti vabalt raha ka üle jääda – siis on järgmistel aastatel võimalik ka järelevalvetasu madalam määrata,“ ütles ta. Pärast esimest aastat on rahandusministril õigus kehtestada tasu määras 0,7 kuni 2,4 protsenti audititulust.
Ministeeriumi juristi sõnul polnud karmi tasumäära algses eelnõus seetõttu, et oodati eelnõu kiiremat vastuvõtmist, nii et tasud oleks saanud tavakorras läbi rääkida. „See tähendab veelkord, et kui nad näitavad, et meie arvutustest on neil paremad, siis me saame neid veel kõiki korra vaadata,“ ütles Põrk.

Koormus otse kliendile
Audiitorkogu juhataja Arengu tõdes, et audiitorfirmadele pandav koorem on siiski suur. „Audiitorettevõtjatel on viimastel aastatel marginaalid väga-väga õhukeseks muutnud. Kuna ka auditi piirmäärad just sel aastal tõusid, siis kui tuleb selline asi otsa, siis igasugune adsorbeerimisvõime puudub, see läheb puhtalt klientidele edasi,“ rääkis ta.
Rahandusministeeriumi juristi sõnul ei saa välistada, et ka kliendid tasumäära tõusu tunnevad. „Selge see, kellele see ikka meeldib, et neilt tahetakse raha võtta. Eks nad selle üle tahavad läbi rääkida, võimalik, et ka riigikogus. Eks me siis paneme arvutused kokku ja vaatame, et kellel on paremad ja täpsemad arvutused,“ rääkis Põrk ja kinnitas, et mõistlikke argumente on riik alati valmis kuulama.
Audiitorkogu president kinnitas, et sektor plaanib enda argumendid kindlasti riigikogu komisjonile esitada, et enda kliente hinnatõusust säästa.

Uus seadus tuleb juulis
Valitsus andis audiitortegevuse seaduse muudatustele enda toetuse neljapäevasel istungil ning saatis selle arutamiseks riigikogule. Eelnõu järgi peaks seadus jõustuma juba 1. juulil, nii et riigikogul tuleb seadust menetleda üsna kiires tempos.
Suure osa uutest sätetest moodustab Euroopa Liidu auditidirektiivi ülevõtmine. Selle tähtaeg oli juba eelmise aasta juunis. Eesti seadusemuudatusi selleks ajaks vastu ei võtnud, kuna justiitsministeerium ei kooskõlastanud rahandusministeeriumi koostatud eelnõud tähtaegselt.
Veebruari keskel teatas Euroopa Komisjon, et Eestil ja veel viiel riigil tuleb uued reeglid kiiresti üle võtta. Komisjon andis riikidele aega kaks kuud ehk aprilli keskpaigani, vastasel juhul ähvardas komisjon Euroopa Kohtusse pöörduda.
Muudatused lihtsustavad sadakonna firma auditikorraldust ning võimaldavad audiitoritel müüa neile ka lisateenuseid. See on võimalik seetõttu, et riik tõmbab oluliselt koomale kõrgema koormusega niinimetatud avaliku huvi üksustest ettevõtete ringi.
Plaanide järgi hakkab Audiitorkogu juulist andma ka vandeaudiitori kutset, varem on seda juriidiliselt teinud rahandusminister Audiitorkogu ettepanekul. Ka muud vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded lähevad üle üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogule. Selle kogu liikmed nimetab rahandusminister ning sinna ei tohi kuuluda praktiseerivaid audiitoreid.
Nii 2016. kui ka 2017. aasta riigieelarves nähti ette sihtotstarbelise toetusena audiitorkogule avaliku audiitorjärelevalve läbiviimise eest 145 000 eurot. Järgnevatel aastatel oleks eelnõu järgi võimalik rahastada riigieelarve kaudu kuni 50 protsenti järelevalve kuludest, kuid otsuse, kas ja kui palju audiitorjärelevalvet riigieelarve kaudu rahastada, teeb valitsus 2018.–2021. aasta riigi eelarvestrateegiaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. March 2017, 17:46
Otsi:

Ava täpsem otsing