Uudised
27. märts 2017 kell 9:15

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Energia finantsjuhti rõõmustab elektrihinna tõus

Eelmise aasta üheks mõjukamaks finantsjuhiks valitud Eesti Energia finantsjuht Andri Avila tunnistab, et madal elektri turuhind teeb heameelt tarbijale, kuid on energiatootjale paras peavalu.

Avila sõnul oli möödunud aasta äärmiselt vastandlik. Nafta hinna langus sundis Eesti Energiat õli tootmist vähendama, et vältida kahju tekkimist. "Ka elektri turuhinnad olid aasta esimeses pooles valdavalt väga madalad, mis teeb heameelt tarbijale, kuid on energiatootjale peavalu," selgitas ta.

"Õnneks oli aasta teine pool palju parem. Taastusid nii elektri kui ka õli turuhinnad ning saime tootmise taas üles koormata ning sügisest juba täisvõimsusel töötada," rääkis Avila intervjuus Äripäeva teemaveebile finantsuudised.ee.

Mida arvate riigiettevõtete erastamisest? Kas riik peaks rohkem oma ettevõtteid börsile panema?

Ettevõtte börsile viimine või muul viisil erastamine ei ole üldiselt teema omaette. Oluline on pigem see, et Eesti Energias oleks häid ja väärtust loovaid ideid, mida finantseerida. Finantseerida saab mitmel moel, millest ettevõtte börsile viimine on ainult üks võimalik variant.

BIG4 audiitorfirmad ja Äripäev valisid Andri Avila aasta mõjukaimate finantsjuhtide hulka. Avila on teinud Eesti Energiale keerulisel ajal tubli tööd finantside korrastamiseks ja Jordaania projekti enamusosaluse kasumlikuks müümiseks.
Võitja kuulutatakse välja 30. märtsil Pärnu Finantskonverentsil.

Omanik on andnud EE-le mandaadi meie taastuvenergia ettevõtte vähemusosaluse börsile viimise ettevalmistamiseks, millega praegu tegelemegi. Otsuse, kas börsile minna, teeb omanik peale selle töö valmimist.

Enefit Taastuvenergia börsileviimine elavdaks ka siinset kapitaliturgu ja annaks laiemale investorite ringile võimaluse panustada taastuvenergia arendamisse Eestis ning saada osa ühe Baltikumi suurema taastuvenergia ettevõtte kasvust. Kui börsileviimine õnnestub, annab see platvormi taastuvenergia arenduste edasiseks rahastamiseks.

Silmas peaks siiski pidama, et riigile strateegiliselt oluliste ettevõtete puhul peaks kontroll jääma riigi kätte.

Mille poolest erineb börsiettevõtte finantsjuhtimine nii-öelda tavalise ettevõtte omast?

Printsiibis ei tohiks eeskujulik ja professionaalne finantsjuhtimine nii-öelda tava- ja börsiettevõttes erineda. Põhierinevused on aruandlus ja finantsinfo avalikustamine, kus on kindel formaat.

Aruandluskohustus on börsiettevõttes märksa rangem. Lisaks tuleb meil riigiettevõttena olla läbipaistev ning enda otsuseid selgelt põhjendada, kuna kõik tunnevad õigustatult, et väike tükk Eesti Energiast kuulub ka neile. Nii-öelda tavaettevõttega võrreldes kulub börsiettevõttes aruandluse korraldamiseks rohkem ressurssi.

Börsiettevõtte puhul on ka paigas, mida ja millal võib, saab ja peab avalikkusele ütlema. Lisaks on oluline silmas pidada teavitamise järjekorda, olulise info peame avalikustama esmalt investoritele Londoni börsisüsteemi kaudu, kuna EE võlakirjad on seal noteeritud. Alles seejärel saame teavitada avalikkust ajakirjanduse kaudu.

Et olla läbipaistvad ja inimesed oleksid kursis, millega Eesti Energia tegeleb, oleme loonud traditsiooni, et iga kvartali lõpus korraldame majandustulemuste ja olulisemate projektide tutvustamiseks pressikonverentsi.

Jordaania projekt on nüüd lõppenud. Kuhu edasi?

Eesti Energia arendusprojektide raskuskese on Eestis ning välisprojektide puhul näeme ennast projekti arendajana ning oskusteabe ja tehnoloogia müüjana, mitte pikaajalise strateegilise investorina. Seetõttu müüsime ka Jordaania projektis enamusosaluse, kuna projekt jõudis ehitusfaasi.

Eesti Energia on huvitatud ka edaspidi oma põlevkivialase oskusteabe eksportimisest. EE põlevkivialaseid teadmisi tasub kindlasti eksportida ka teistesse riikidesse ning tänu Jordaania projektile on kutsutud meid uurima ka teisi põlevkivimaardlaid.

Maailmas on küllalt riike, kes impordivad pea kogu oma elektrienergia, kus elektri hind on oluliselt kõrgem kui Eestis ning samas on riigis suured põlevkivivarud – näiteks Maroko, Myanmar. Mõlemates riikides oleme ka uuringuid läbi viinud.

Lisaks pole Eesti Energia kaugeltki ainult põlevkiviettevõte. Meil on kompetentse näiteks võrgutehnoloogias ja nutikates energiamüügilahendustes. Eesti on sellest aastast 100% kaugloetavatele elektriarvestitele üle viidud, mis teeb meist maailma ühe kõige targema elektrivõrguga riigi. Selle projekti käigus omandatud kogemused ja teadmised pakuvad kindlasti huvi ka mujal maailmas, sest maailm liigub aina enam nutikate ja digitaalsete lahenduste poole.

Loe täispikka intervjuud Äripäeva teemaveebist finantsuudised.ee.

Autor: Bret Metsküla, Finantsuudised.ee

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.