Ratas lubas Euroopale digimõõdet kalandusest kosmoseni

„Digitaalne revolutsioon on kõikide praeguste Euroopa väljakutsete ja võimaluste keskmes,“ ütles Ratas, lisades, et koos järgmiste ELi eesistujariikide Bulgaaria ja Austria jõupingutustega loodab Eesti jõuda 2018. aastal Euroopa Liidu digitaalse ühtse turuni. „Peame siiski vaatama veelgi kaugemale, mistõttu ongi peaaegu igal meie eesistumise programmi osal digitaalne mõõde, alates kalandusest ja lõpetades kosmosega,“ ütles Ratas.

Ratase enesekindlale esinemisele sekundeeris Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, lubades ka komisjoni poolt jätkata jõupingutusi ELi ühtse digitaalse turu välja ehitamiseks. Et see veel ei toimi, läheb igal aastal saamata tuluna maksma üle 400 miljardi euro.

Eesti on eesistumiseks seadnud neli prioriteeti: avatud ja uuendusvalmis Euroopa majandus, kaasav ja kestlik Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa ning digitaalne Euroopa, kus on tagatud n-ö viienda vabadusena ka andmete vaba liikumine.

Ratase sõnul tahab Eesti esile tõsta, mis Euroopa Liidus on positiivset, ning jõuda selleni, et ELi kodanikud kogeksid selgemini konkreetset kasu, mida liidu olemasolu neile annab.

Ratas märkis ära ka selle, kui oluline on olnud Eesti riigi jaoks Euroopa Liidu liikmeks saamine. „Tean, mida tähendab soovida vabadust ja demokraatiat,“ meenutas Ratas aegu, mil Eesti ei olnud vaba. „Usun, et pole võimatu, et ühel päeval seisab siinse parlamendi ees, samas rollis kui mina täna, Ukraina president. On selge, et Euroopa Liit peab võtma rohkem vastutust julgeoleku eest nii Euroopas kui ka selle ümber,“ joonis Ratas alla ka ELi naabruspoliitika tähtsust.

Eesti prioriteedid võeti Euroopa Parlamendis hästi vastu, kuid Ratase tutvustusele järgnenud debatis tõsteti esile veel hulk muid teemasid, mida Eesti programmis kas piisavalt ei rõhutatud, või mida taheti eriti alla joonida.

Korduvalt kõlas üleskutse rohkem tähelepanu pöörata solidaarsusele ja sotsiaalsele mõõtmele, sest just see aitaks kodanike usaldust tagasi võita ja Euroopa Liidu legitiimsuse taastada. Samuti rõhutati korduvalt vajadust edasi liikuda ELi ühtse asüülipoliitika välja töötamisel. Mitme suure riigi saadikute suust kõlas, et Venemaa ei kujuta endast ohtu ning suhteid Venemaaga tuleb parandada, sest uus külm sõda, sanktsioonid ja vastusanktsioonid kahjustavad liikmesriikide huve.

Eesti saadikud Euroopa Parlamendis kasutasid mikrofoni peamiselt selleks, et omalt poolt alla joonida, mida Eestis on hästi tehtud ja millega Eesti Euroopa Liidule kasu saaks tuua.  „Mul on hea meel, et on üks selline valdkond, kus Eesti saab suunanäitajaks ja eeskujuks olla. Näidata, et digitaalsest ühtsest turust on palju võita,“ ütles Kaja Kallas.

Jüri Ratas ütles debatti kokku võttes, et ELi eesistujana tahab Eesti ehitada sildu, mitte tõmmata piire või ehitada seinu. "Eesti usub kindlalt, et Euroopa Liidul on ühine tulevik," ütles peaminister.