Maksud: Eesti mudelit kasutatakse vähe

13. juuli 2017, 15:03
Soome Aalto ülikooli professor Sixten Korkman
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170713/NEWS/170719861/AR/0/AR-170719861.jpg
Ainult tellijale

Eestist 17 aastat hiljem on ka Läti valitsus otsustanud ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksust vabastada – see on üks element Läti valitsusest sel nädalal parlamenti läinud maksupaketis.

Sarnase mudeli – küll alles kahes etapis – võttis aasta algusest Eesti ekspertide nõustamisel kasutusele Gruusia. Rohkem Eesti eeskuju järgijaid teada ei ole. Soomes on küll arutatud, kuid Äripäeva küsitletud Soome eksperdid jäid jätkuvalt skeptiliseks. Põhiprobleeme on kaks – kapital riskib ettevõttesse „lukku“ jääda, selle asemel et tootlikumalt edasi investeeritud saada. Ning teisalt – kui ettevõtte ja ükskikisiku kõrgeima tulumaksu määra vahel on väga suured käärid, hakkaksid kõik inimesed maksude vähendamiseks ettevõttena tegutsema. Nii nimetab Aalto ülikooli professor Sixten Korkman sarnase süsteemi rakendumise võimalust Soomes ebarealistlikuks.

Sama meelt oli majandusuuringute instituudi ETLA teadur Niku Määttänen. „Eestis toimib mudel ilmselt paremini kui see Soomes toimiks, kuna tulu maksustamine Eestis on oluliselt vähem progressiivne. Nii ei tekita selline süsteem nii suurt kiusatust palgatulu kapitalituluks kantida kui see Soomes tekitaks,“ märkis ta.

Teise majandusuuringute instituudi VATT teadur Seppo Kari osutas kapitali lukku jäämise riskile. „Kuna kasumi ettevõttesse jätmine on kasulikum kui välja maksmine ja mujale investeerimine, võib selline süsteem kapitali ettevõttesse lukku jätta.“

Ei takista innovatsiooni

Puidutööstusfirma Toftan ASi tegevjuht Martin Arula selliseid hirme ei jaga. „Rohkem raha investeeringuteks tähendab seda, et saab soetada paremat-kallimat tehnoloogiat, mis omakorda tähendab, et oma valdkonda saabki uuendada, liikuda ahelas ülespoole, või leiutada midagi uut, kui tahtmist,“ ütles ta.

Toftan on pidevalt investeerinud, dividende pole võetud, kulubaas on kodumaine ja tooted leiavad suures osas väärindamist Eestis. Kui Toftani jätkuinvesteeringud oleks maksude tõttu tegemata jäänud, olnuks Kagu-Eesti puidutööstus tõenäoliselt madalama efektiivsusega, arvas Arula. See tähendanuks omakorda lühemaid töötlemisahelaid, lihtsamat tootmist, madalamaid palkasid ja odavamat metsa.

„Läti – kui nad ettevõtete tulumaksuvabastuse teevad, tulevad nad Eestile konkurentsivõimes kõvasti lähemale. Peaksime eriti rumalad olema, kui meie vastupidi oma kuldmune munevatel hanedel hakkame hinge kinni pigistama,“ muretses Arula. „Riik hoidku maksud stabiilsed ja oma käitumine ennustatav. Majanduskeskkond ja selle regulatsioonid olgu sama head või paremad kui konkurentriikidel.“

On ja ei ole eelist

Reinvesteeritud tulu maksuvabastus on kasulik neile, kes soovivad äri kasvatada ja oma ettevõtlust laiendada. Kui eesmärk on teenida kasumit ning see igal aastal omanikele välja maksta, ei ole sel süsteemil eelist, selgitas  konsultatsioonifirma E&Y partner Ranno Tingas.

„Seda on Eestis märgatud ning nii on oodata aastast 2018 muudatusi, mis peaks soosima regulaarset kasumijaotust. Riik pakub 14% suurust tulumaksu (brutokasumilt) regulaarsele dividendile ehk kasumile, mis vastab viimase kolme aasta keskmisele maksustatud dividendimaksele. Eks aeg näitab, kas ja kuidas see toimib, sest enne selle maksumäära rakendamist tuleb jaotada kasumit tulumaksuga 20% (brutosummast),“ märkis Tingas.

Kui Läti nüüd Eesti eeskujul reinvesteeritud tulu maksust vabastab, tõmbab see siia regiooni investorite tähelepanu, arvab Tingas.

Riigikogu liige ja endine rahandusminister Maris Lauri usub, et küllap nüüd tuleb ka Leedu Eestile ja Lätile järele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    13. July 2017, 15:03
    Otsi:

    Ava täpsem otsing