IMF hoiatas euroala majanduse riskide eest

Rahapoliitika peaks jääma kindlalt majandust toetavaks kuni inflatsioon pole veel püsivalt jõudnud Euroopa Keskpanga sihiks seatud 2% tasemele, märkis IMF. IMF osutas ka, et rida tugevamaid riike – sealhulgas Saksamaa ja Holland, peaksid euroala kui terviku huvides leppima pikema perioodi vältel sellest tasemest kõrgema inflatsioonitempoga.

IMFi arvates ei peaks Euroopa Keskpank kiirustama oma võlakirjade tugiostuprogrammi lõpetama. Läinud nädalal ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et seda hakatakse arutama sügisel.

Euroala on olnud tänavu maailmas üks jõudsama majanduskasvuga piirkondi. IMF kinnitas, et euroala majanduse tsükliline konjunktuuritõus on laienenud ja kindlustunud, ja tõstis euroala tänavuse majanduskasvu prognoosi 1,4 protsendilt 1,9%-le. Tuleval aastal prognoosib IMF euroalal 1,7% suurust SKP kasvu. Inflatsioon aeglustub IMFi prognoosi järgi tänavuselt 1,6% tasemelt tuleval aastal 1,5%-le. IMFi hinnangu järgi ei taastu inflatsioon euroalal 2% lähistel enne 2020. aastat.

IMF hoiatas, et lähiaja positiivset väljavaadet ohustavad pikemas vaates mitmed riskid. Mõnede euroala suure võlakoormaga riikide laenukulud võivad kiiresti tõusta, kui keskpangad oma rahapoliitilist stiimulit koomale tõmbavad. Ja ka Euroopa panganduses on veel jätkuvalt palju nõrku kohti ning Brexit toob lisakulusid ja erinevaid negatiivseid mõjusid.

IMF osutas ka sellele, et suured ülejäägid ja defitsiidid riikide omavahelises kaubanduses ning sissetulekute erinevus võivad õõnestada Euroopa integratsiooni jätkumiseks vajalikku poliitilist toetust. Majanduse toibumist võib ohustada maailmas pead tõstev protektsionism.

IMF ärgitas Euroopa Liidu riike jätkama reforme nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil ning viima lõpule pangandusliidu loomine. IMF hinnangul on vaja luua ka ühtne hoiusekindlustus ning ühtne eelarveline stabiliseeriv instrument.