Analüüs: kas laename liiga palju?

Eesti Panga värske statistika järgi on majapidamiste laenumaht jõudnud samasse sammu sissetulekute kasvuprotsendiga, ulatudes juuli lõpuks 6,6%ni. Näiteks eluasemelaenude puhul on kasvanud nii keskmine laenusumma kui ka lepingute arv, ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ja lisas, et ühtlasi võtavad inimesed endale varasemast enam tarbimislaene ja autoliisinguid.

„Eesti majapidamiste võlakoormust ehk võlakohustuste ja sissetulekute suhet võib meie praegust sissetulekute taset ning teiste riikide kogemust arvestades pidada suhteliselt tasakaalukaks ja oodatavaks,“ möönis Raudsaar ja lisas, et kindlasti on märgilise tähtsusega piir see, kui laenukohustuste kasv hakkab edestama sissetulekute kasvu.

Sõnaga „mõõdukas“ iseloomustas kodulaenude mahu kasvu ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. „Võrdluseks, 2006. aastal kasvas eluasemelaenude portfell aastases võrdluses ligikaudu 78%,“ meenutas ta ja lisas, et enne 2008.–2009. aasta majanduskriisi, kui kasvasid kiiresti nii palgad, tarbimine kui ka investeeringud eluhoonetesse, oli Eesti majapidamiste sääst nende kasutatavast tulust negatiivne ning keskmiselt oli nende eelarve puudujäägis. „Seetõttu mõjuski viimane majanduskriis meie majapidamistele nii valusasti,“ tõi Mertsina välja.

Samas möönis Raudsaar, et majapidamiste laenumaksevõime hindamine on nii üksikisiku kui ka kogu majanduse tasandil kompleksne teema, sestap ei tasuks ühele näitajale väga suurt rõhku panna.

Seda, et majapidamised senini liialt agaralt võlgu võtaks, Raudsaare sõnul vähemalt makrotasandil väita ei saa. Ta tõi välja, et sissetulekud on kasvanud samuti kiirelt ning halvaks läinud laenude osakaal on väga väike (üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal on vaid 0,5%).

„Aga mõistagi peavad majapidamised valmis olema selleks, et nende sissetulekud  ja kinnisvarahinnad ei pruugi edaspidi enam nii kiiresti kasvada. Sest demograafilised tegurid, mis seni on kinnisvara nõudlust ja hinnakasvu toetanud, seda järgnevatel aastatel enam sellises ulatuses ei tee,“ möönis Raudsaar. Kui pangad oma konservatiivseid laenutingimusi lõdvemaks ei lase, usub Raudsaare sõnul keskpank, et hiljemalt tuleval aastal taandub eluasemelaenude kasvunumber ühekohaliseks.

Mertsina sõnul jääb mõõdukas nõudlus eluasemelaenude järele püsima veel mõneks ajaks. „Meie hinnangul tõstab Euroopa Keskpank oma baasintressimäära alles ülejärgmise aasta alguses – seega peaksid laenuintressimäärad lähiajal samuti madalaks jääma,“ prognoosis ta. Kuigi kuue kuu Euribor on viimased kaks kuud suuresti paigal seisnud, on Mertsina kinnitusel veel vara öelda, kas selle langus on pidurdunud. „Igal juhul võtab selle kasvuni jõudmine veel aega,“ möönis ta.

Tasapisi on üles ronimas ka kodulaenude intressimäär. Aasta algusest saati on pangad seda kodulaene väljastades tõstnud keskmiselt 0,3%, nüüdseks 2,4%ni. Raudsaare sõnul jääb aga määra kasv tõenäoliselt veel tulevatel aastatel väga laugeks. „Turuosalised on valdavalt seisukohal, et Euribor järgnevatel aastatel pisut küll tõuseb, aga jääb endiselt madalaks,“ kommenteeris ta.

Kuigi ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv juulis aeglustus, ei tähenda see seda, et Eesti ettevõtete koguvõla kasv oleks pidurdunud. Tänavu on suurenenud  välismaalt ja valdusfirmadelt laenamine, märkis ta. „Ilmselt on see põhjustatud peamiselt sellest, et Eesti ettevõtted on üldiselt rohkem investeerima asunud ja vajavad selleks Eestis tegutsevate pankade kõrval rahastust rohkem ka muudest allikatest,“ selgitas Raudsaar.

52% Eesti ettevõtete võlakohustustest on aga kohalike pankade ees, kust erinevalt 2014.–2016. aastast laenavad kodumaised ettevõtted nüüd vähem. Raudsaare sõnul peamiselt seetõttu, et sel ajavahemikul laenasid rohkem selliste tegevusalade ettevõtted, kus tegevust rahastatakse peamiselt kodumaiste pankade abil, nagu ettevõtted kinnisvara- ja põllumajandussektorist. Vähem aga firmad, kes tavapäraselt laenavad välismaalt, nagu energeetika- ja veondusettevõtted. „Teiseks on Eestist laenamist toetanud hea ligipääs pangalaenudele ning välismaiste võlakohustuste osaline asendamine kodumaistega,“ möönis ta.

Laenumahust veelgi kiiremas tempos on aga kasvanud nii eraisikute kui ettevõtete hoiused. Kahe järjestikuse aasta juulikuid kõrvutades kokku 11% – majapidamiste omad 8%, ettevõtete hoiused lausa 15% võrra. Siiski ei saa Raudsaare sõnul öelda, et majapidamisetel oleks just väga palju hoiuseid või finantssääste. „Selliste puhvrite olemasolu on aga väga vajalik. Seega ei saa öelda, et see raha tingimata näiteks tarbimisse peaks liikuma,“ vastas Raudsaar küsimusele, kas rohkem hoiuseid võib kaasa tuua sisetarbimise kasvu.

„Teiselt poolt näeme, kuidas järjest rohkem raha on liikumas kinnisvarasse ja pangandusvälisesse finantsvahendusse. Nii-öelda vaba ja tootluse otsingul oleva raha olemasolu võib neid protsesse veelgi kiirendada,“ lisas ta.

Kuigi Eesti majapidamiste säästud jätkavad Mertsina hinnangul tänavu kasvamist, siis tempo raugeb. Ka netopalga reaalkasvu tempo peaks eratarbimise tõusust suurem tulema, märkis ta. Just palgakasv ongi enim säästude kasvu panustanud, märkis ta. „Kuigi tarbijahindade kasv on kiirenenud, on hoiuste reaalkasv jätkuvalt tugev ning näitab seda, et Eesti elanikel keskmiselt on vahendeid tarbimiseks ja ka investeerimiseks,“ selgitas Mertsina. Ta tõi välja, et Eesti elanike sularaha ja hoiused on viimased viie aastaga kasvanud üle 50%, selle kõrval tarbimine jooksevhindades aga 26%. „Investeeringud, peamiselt eluhoonetesse, on praegu 90% suuremad,“ märkis ta.

Nii kolmandat kui ka järgnevaid kvartaleid vaatavad ökonomistid lootusrikkalt. „Majandus tervikuna on varasemate aastatega võrreldes kiiremas sõiduvees,“ tõdes Raudsaar, tuues välja, et nii Euroopa kui ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite majandus liigub jõudsas tempos.

Isegi kui kasv aasta teisel poolel aeglustub, on tegemist ikkagi viimaste aastate kontekstis tugeva kasvuga, märkis Mertsina. Tugev kasv peaks Swedbanki hinnangul jätkuma ka tuleval aastal. „Prognoos näitab, et välisnõudlus püsib tugev ka järgmisel aastal ning see toob kaasa ka ettevõtetele suurema investeerimisvajaduse, kuna tootmisvõimsuste rakendusaste on tõusnud praeguseks juba üle pikaajalise keskmise. Ka valitsus on plaaninud investeeringute tugevat kasvu. Lisaks sellele peaks tulumaksuvabastuse piiri tõstmine eratarbimise kasvu järgmisel aastal kiirendama,“ selgitas ta.

Statistikaamet avalikustab Eesti teise kvartali majandustulemuste ülevaate järgmise nädala teises pooles.