Ukraina börs – sõja kiuste kõva kasumiallikas

Äripäev reastas maailma börsid selle järgi, kuivõrd palju sinna investeeritud eurodelt oleks aasta algusega võrreldes tootlust kogunud. Kui Venezuela anomaalia (tõusnud 465%) ning Läti (tõusnud 40%) oma väiksuse tõttu välja jätta, on tänavu investoritele keskeltläbi enim tootlust genereerinud Ukraina börs 34%ga.

Põhjustele, miks Ukraina börs nõnda tugevat tulemust on näidanud, on keeruline jälile jõuda. Eesti pankadel otseseid instrumente sinna investeerimiseks pole, seetõttu ka pangad vähemalt ametlikult börsil toimuval näppu peal ei hoia ning väga varmalt kommentaare jagama ei kipu. Ukrainale järgnesid tootluselt Poola ja Kreeka 30%-se tõusu ning Kasahstan 29%-se hüppega. Suisa anomaalne on poliitiliselt ja majanduslikult väga ebastabiilse Venezuela börs, mis on aasta algusest kavatanud investori investeeringuid keskeltläbi 465%.

Otse Eestist on kasumlikule börsile panustamine aga keeruline. SEB Kapitaliturgude maakler Kert Koppel möönis, et mõned Ukrainas tegutsevad ettevõtted on noteeritud välisbörsidel, näiteks Londonis ja Varssavis. „Seeläbi on SEB klientidel võimalik nendesse Ukraina ettevõtetesse ka investeerida,“ sõnas ta, kuid lisas, et otse Ukraina börsile SEB kaudu hetkel raha paigutada ei saa.

Koppel tõdes, et SEB klientide soov nii Ukrainasse kui ka Venezuelasse raha investeerida on olnud väga tagasihoidlik. Kui jaeinvestoritele jäävad nii Ukraina kui Venezuela riiklikud ja korporatiivvõlakirjad raskesti kättesaadavaks, siis institutsionaalsetel investoritel on nendega lihtsam kaubelda.

Ka LHV vahendusel ei saa otse Ukrainasse investeerida, ainult kaudselt läbi mõne areneva- ja piiriturgude ETF-i, tõdes LHV maakler Sander Pikkel. Teine viis enda raha Ukraina kasvavasse majandusse paigutada on Pikkeli sõnul investeerida näiteks Baltikumis noteeritud firmasse, kes sel turul tegutseb nagu Nordecon, või ettevõttesse, kes sinna enda toodangut müüb – Silvano, Olainfarm, või Grindex.

Venezuela jaburalt kõrgete numbrite taga on mõistagi mitu põhjust. Koppeli kinnitusel on Venezuela aktsiaturu hoogne tõus pigem näiline kui tegelik, kuna riigi aktsiaindeks on noteeritud kohalikus valuutas ehk bolivaris. „Teatavasti valitseb Venezuelas hetkel hüperinflatsiooniline keskkond, valuuta ametlik ja reaalne vahetuskurss on kardinaalselt erinevad ning sellest johtuvalt oleks reaalses vääringus pilt hoopis teine,“ selgitas ta ja lisas, et Lõuna-Ameerika riigi aktsiaturgu mõjutab ka kohalike jaeinvestorite käitumine. „Nad üritavad ennast hüperinflatsiooni eest paaniliselt kaitsta ning kapitalikontrolliga riigis on aktsiatesse investeerimine selle eesmärgi saavutamiseks üks parimaid võimalusi,“ tõdes Koppel.

Lisaks Ukrainale on aga huvitaval kombel hästi läinud ka separatistrikel Luhanski ja Donetski Rahvavabariikidel, mis on Bloombergi tsiteerides, raporteerinud jõulisest majanduskasvu. Näiteks on Luhanskisse investeeringud vahemikus jaanuarist aprillini kasvanud neli korda ning ehitus mulluse ja tänavuse aasta esimese nelja kuu võrdluses kaks korda. Donetskis on energiatootmine aastaga tõusnud väidetavalt 32,4%, põllumajandus 27,6% ning toidutööstus 14,4%. Siiski viitab uudisteagentuur, et andmed on isehakanud riikide ametkondade taset arvestades küsitava väärtusega.

Väga jõudsalt on kasvanud ka meie lõunanaabrite börs, näidates aasta algusega võrreldes 40%list tootluse kasvu. Läti aktsiaturu kiiret tõusu taga on Koppeli sõnul mitu faktorit. „Läti aktsiaturg on Baltikumis kõige vähem arenenum ning üksikute suuremate ettevõtete osakaal on indeksis küllaltki oluline. Teiseks tuleb nentida, et Läti börsiettevõtete majandustulemused on olnud sel aastal üllatavalt positiivsed. Kolmandaks tuleks arvestada ka ühe ettevõtte (Latvian Shipping Company) väikeaktsionäridele tehtud ülevõtupakkumisega, mis mõjutas positiivselt kogu Läti aktsiaindeksit,“ põhjendas SEB maakler. Samuti kinnitas Koppel, et osadesse Baltikumi investeerivatesse aktsiafondidesse on märgata olnud uue raha sissevoolu. See aga omab väikse likviidsusega Balti turule suurt mõju.

Pikkeli sõnul on Läti tõusu aidanud vedada ka ettevõtete paranenud majandustulemused ja investorite üldine optimism, mis madala likviidsuse tingimustes ongi indeksi üles viinud.

Miinuspoole pealt on globaalses võtmes kõige halvemini läinud Omaanil ja Kataril. Kahe naftariigi börs on aasta alguses saati kukkunud 24%. Samuti on tugevalt punasesse kukkund ka Pakistani aktsiaturg, näidates 22%-list miinust. Pakistaniga samal pulgal asetseb aga meie Idanaaber. Kui Venemaa börsiindeks MICEX oli veebruaris üle 2200 punkti, siis artikli kirjutamise hetkel paikneb see 1977 punkti juures. Riigi majandust rõhub jätkuvalt nafta madal hind ning Lääne jätkuvad sanktsioonid.

Viimasel ajal on tugeva surve alla sattunud ka Venemaa pangandussektor, vahendab Bloogmerg. Nimelt kaotas 17. augustil enda panganduslitsentsi Venemaa suuruselt 33. pank Yugra Bank. Ka mitmed teised keskmise suurusega pangad on Bloombergi kinnitusel alakapitaliseerituse tõttu tõsise surve all.