Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti majanduse kasvuhüpe esikohta ei toonud
Eesti majanduse teise kvartali 5,2protsendine hiigelkasv ei andnud meile Euroopa Liidus esikohta, leppida tuleb hõbemedaliga ning sedagi peame Sloveeniaga jagama.
Aastataguse perioodiga võrreldes kasvas teises kvartalis Euroopa Liidu sisemajanduse koguprodukt 2,4 protsenti. Kui võtta arvesse vaid 19 euroala riiki, oli ühine majanduskasv 2,3 protsenti, selgub Eurostati tänastest andmetest. Võrdluseks võib näiteks öelda, et USA majanduskasv oli teises kvartalis 2,2%.
Eesti paistis oma võimsa kasvuga muidugi tublisti silma, kuna meie tõusumäär ületab keskmist pika puuga. Esikoha pälvis siiski Rumeenia, mille majandus kasvas võimsad 5,7 protsenti. Muide, täpselt sama suur oli Rumeenia näitaja ka esimeses kvartalis ning umbes sama võimsat kasvumäära on riik hoidnud juba mõnda aega.
Ka teist kohta tuleb Eestil jagada Sloveeniaga. Nimelt saavutasid ka nemad teises kvartalis majanduskasvuks 5,2 protsenti.
Teistest Balti riikidest oli Eesti majanduskasv teises kvartalis tugevam, ent ka nemad ei jäänud kaugele maha – Läti SKP tõusis 4,8% ning Leedu majandus 4 protsenti. Soome majandus tõusis 3% ning Rootsi majandus 3,9%.
Kvartalivõrdluses kasvas ELi majandus 0,7% ning euroala SKP kokku 0,6 protsenti. Esimese kvartaliga võrreldes oli teises kvartalis suurim tõusja 2,5 protsendiga Tšehhi, järgnesid 1,7 protsendiga Rootsi ja 1,6 protsendiga Rumeenia. Eesti saagiks jäi selles arvestuses 1,3%.