Staarkandidaat tembutab jälle

Kohalike valimisteni on jäänud kuu. Ootan põnevusega, kui palju ja millistele tähelepanuröögatustele Eesti meedia seekord tasuta reklaami jagab.

Donald Trump sai presidendikampaania vältel üle 5 miljardi dollari eest tasuta meediakajastust. Võrdluseks kulus kampaaniafondidest tal selleks otstarbeks 10 miljonit. See on tavapärane, et kandidaatide tasuta kajastuste väärtus ületab makstud reklaami oma. Kuid kõrvutades Trumpi tema konkurentide ning eelkäijatega, on välja toodud vahekord ulmeline.

Tagasi Eestisse – ka meil on esile kerkinud tugev valdkonna eestvedaja. Alles nädal tagasi õnnestus Märt Sultsil tänavakunstnike töö kapitaliseerida ning linnahalli ees meediaportaalide kaamerasilma ette jääda. Projekti ühe eestvedajana meedias tekkinud kuvand, et Sults on kaunite kunstide vardja ning absurdse bürokraatia vastu võitleja, toob talle kindlasti kuu pärast lisahääli.

Vähemalt linnahalli puhul on tõesti tegemist kultuuriväärtuseks hinnatud ehitisega, mistõttu on selle meedias kajastamine põhjendatud. Sama ei saa öelda Sultsi paari nädala taguse „see on kiillause!“ plakatihüsteeria kohta. Sults ostis kolm vigases keeles kirjutatud plakatit enda sõnutsi tuhande euro eest. Kuna meedial ajas see kananaha ihule, tõi investeering talle mastaapse kajastusega aga kindlasti paarkümmend tuhat eurot tootlust. Pealegi uudise formaadis, mis on hulga mõjusam kui brauseri nurgas plinkiv bänner Sultsist rokinäppe viskamas.

Vaadates etendust, mis veebimeedia mõnele vales kohas asetsevale komale pühendas, jääb mulje, et tegu on üleriikliku sündmusega number üks. Pagana kahju, et sellistele teemadele hagu andes jäävad olulisemad asjad rambivalgusest välja.

Raha paneb rattad käima. Kui ajakirjandus oleks üüratu kasumimarginaaliga äri, ei tegeleks ilmselt Eesti Meedia, Äripäev ega TV3 sisuturundusega ning Ekspress Grupp ei treiks Ruja kontserdi eel uudist iga kord, kui Rein Rannap poes piima järel käib. Kui nii-öelda kõva uudis teeks kõva raha, poleks kontsernidel vaja end kümne ärisuuna peale harali ajada. Kõik saaksid oma kullaga ehitud kätega rinnale taguda ning osutada oma moraalsele majakale – meie oleme suunanäitajad ja maailma valgustajad. Paraku on maailm hall. Ning kuna kolmapäeval alustati pesemistöödega, ootab sama saatus taas ka linnahalli.