Luminor hakkab end üheks ehitama

02. oktoober 2017, 13:05
Äsja loodud Luminori panga juht Erkki Raasuke.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171002/NEWS/171009982/AR/0/AR-171009982.jpg

Nädalavahetusel DNB ja Nordea kohalike üksuste liitmisel juriidiliselt sündinud ülebaltiline Luminori pank seab järgmise aasta sihiks ka tegelikult ühise meeskonna moodustamise ning ühtse teenuse pakkumise.

Juriidiliselt sündis uus pank pühapäeva ehk 1. oktoobri varahommikul, kui Nordea kohalikud üksused enda tegevuse DNB-le üle andsid ning see omakorda nime vahetas. Järgmised 24–30 tundi läksid süsteemide ehitamiseks ning klientide jaoks läks pank reaalselt käima esmaspäeval uue töönädala algusega.

Karmide pangandus- ja konkurentsireeglite tõttu tuli DNB-l ja Nordeal veel kuni laupäeva õhtuni tegutseda konkurentidena ning firmad ei tohtinud teineteisega sise- ega kliendiinfot jagada. See aga tähendab, et esialgu on pank küll ühe katuse all, ent justkui kahe eri uksega.

Ühendpanga tegevjuht Erkki Raasuke rääkis esmaspäeval Riias antud pressikonverentsil, et panga esimene siht oligi tegevust alustada. See on nüüdseks tehtud. Järgmine suur väljakutse on luua ka ühine meeskond ning ühised teenused.

Kõik pole aga sugugi roosiline, kuna pangas läks veel enne ühinemist käärima ning taas puhkes lõkkele juba pikka aega hõõgunud töötüli. Eriti inetu pöörde saanud sõjast juhtkonna ja ametiühingute vahel saab lugeda Äripäeva eelmisel nädalal ilmunud kaaneloost.

Börsiplaanid olulisel kohal

Kuue kuu kuni aastaga peaks üheks meeskonnaks liitmine tehtud saama. Siis liigutakse edasi suurte sihtidega – kolme aasta pärast peaks Luminor Raasukese plaani järgi olema järgmise põlvkonna pank, mis pakub laia valikut digiteenuseid. Varem või hiljem jõuab pank ka börsile.

Börsiplaanidega on arvestatud ka panga juhtimisstruktuuri ehitamisel, avaldas pressikonverentsil Luminori nõukogu esimees Nils Mengailis. Aru anda tuleb pangal ka enne seda kõvasti, kuna Baltikumis süsteemselt olulise pangana hakkab selle üle järele valvama Euroopa Keskpank.

Juhtimisstruktuuri loomisel olid samuti olulisel kohal EKP juhtnöörid ja pangandussektori parimad praktikad.

„Meie riskijuhtimine on usaldusväärne, töötame oma teenused ja tooted välja parajas tempos ning tulevikus hakkame kindlasti koostööd tegema ka teiste valdkondade ettevõtetega. Luminori plaan on muutuda lähiaastatel tänapäevaseks ning täisdigitaalseks uue põlvkonna finantsteenuste osutajaks,“ lubas Mengailis pressiteate vahendusel.

Baltikumis Baltikumile

Raasukese sõnul on uue ühendpanga loomine täiesti erakordne ja pretsedenditu sündmus Balti pangandusturul. Ette on küll tulnud seda, et mõni Põhjamaade grupp siinsele turule siseneb, ent Luminori-sarnast projekti pole varem tehtud.

Üks Luminori peamiseid tugevusi peaks tema sõnul olema see, et ühendpank on kogu turul ainsana konkreetselt Baltikumis ja Baltikumi jaoks. Teised tegijad on kas Põhjala suurpangad, mille kontserni juhtimiskese on siit eemal, või küll tublid, ent siiski pisikesed kohalikud pangad, mis ülebaltilise haardeni ei jõua.

Luminor hakkab Lätis olema väga lätilik, Leedus leedulik ja Eestis eestilik, lubas Raasuke. Juhtimise ja arenduse poolest tehakse asju aga siiski ülebaltiliselt. Ta tõi välja, et Eesti, Läti ja Leedu pangandusturud on vägagi sarnased ning seetõttu ei erine ka klientide ootused kuigivõrd.

Ühendpanga tippjuhtkonnas on kokku 15 inimest seitsmest rahvusest, nii et pilt on küllaltki rahvusvaheline. Juhtkonna eesotsas on Erkki Raasuke, Lätis ja Leedus on maajuhid vastavalt Kerli Gabrilovica ja Andrius Nacajus. Eesti äri tüürib Gunnar Toomemets, kes on finantssektoris töötanud ligi 20 aastat ning viimased seitse aastat juhtinud Swedbank Eesti privaatpanganduse üksust.

Ühendpanga omanikud on Nordea ja DNB. Kapitali poolest kuulub Luminorist Nordeale küll 56% ja DNB-le 46%, ent põhikirja järgi on kahel Põhjala pangas Luminori asjus täpselt võrdne hääleõigus. Äri ajamisel on Luminor siiski pigem autonoomne.

Panga nõukogu esimehe Mengailise hinnangul saabki uus tegija muuta Baltikumi pangandussektorit. „Lisaks vajalikule tegevusmahule on meie eelisteks sõltumatus emapankadest ja kohalik juhtimis- ja otsustuspädevus,“ tõi ta pressiteates välja.

Mahud on uuel pangal tõepoolest küllaltki võimsad: Balti turul ollakse suuruselt kolmas finantsteenuste osutaja, mille turuosa hoiuste vallas on 16% ja laenude turul 23%. Hoiuseid on ühendpangas kokku 9 miljardi euro väärtuses, era- ja äriklientide laenuportfell on kokku 12 miljardit eurot. Kliente on pangal kokku 1,3 miljonit. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. October 2017, 13:05
Otsi:

Ava täpsem otsing