Amservi advokaat: kohtuvaidlus Esma Varaga ei loo üüriturul pretsedenti

Tänane Äripäev kirjutas kohtuvaidlusest, milles Lasnamäel asunud autokeskuse praeguseks juba endine omanik Esma Vara nõuab Amsev Grupilt pikaajalise üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest kuni 3,8 miljoni euro suuruse väidetava kahju hüvitamist.

Esma Vara esindaja advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Tarmo Peterson tõi oma kommentaaris välja, et kohtuasjas tehtaval lahendil on oluline mõju ärikinnisvaraturu toimimisele, sest sõltuvalt lahendist võib üürileandja kaitse oluliselt väheneda. „Kui tähtajalist üürilepingut on võimalik üürnikul majandusliku ebaedu tõttu lõpetada, siis tekib küsimus, mis see tähtajaline üürileping üleüldse on?“ märkis Peterson.

Amserv Grupi esindaja Raidla Ellex advokaadibüroo vandeadvokaat Toomas Vaher vastaspoolt esindava kolleegi hinnanguga ei nõustu.

„Tegemist ei ole pretsedenti loova ja üüriturgu segipaiskava kaasusega, nagu vastaspool püüab ülepingutatult väita. Seadus näeb ette pikaajalise lepingu lõpetamise õiguse erakorralise mõjuva põhjuse olemasolu korral. Amserv seda sätet ka kasutas,“ sõnas Vaher.

Vaher lausus, et sellele paragrahvile põhinevaid lepingu lõpetamise vaidlusi on olnud mitmeid, ka riigikohtus. Ta tõi ühe esimese näitena Tallinna linna ja TÜ Gals vaidluse seoses vanalinnas asuva hoone kasutusõigusega, varsti juba 20 aastat tagasi, kus kohus tunnustas ühepoolset üürilepingu ülesütlemist erakorralisel mõjuval põhjusel.

„Üüriturg on ammu juba selle riskiga arvestanud, et ebamõistlikult koormavat üürilepingut jõuga pikalt käigus ei hoia, turuolukorra muutumisel tuleb tõenäoliselt mingeid korrigeerimisi teha ka pika perioodi kestel. Esma Vara oli ebatavaliselt jäik oma üürniku suhtes ja see lõpuks ka kohtuvaidlused kaasa tõi,“ ütles Vaher.

Hüvitiste nõuete kohta märkis Vaher, et riigikohus on eelmisel aastal pretsedendi loonud ja piiranud tulevikku suunatud saamata jäänud tulu nõudeid olukorras, kus omanik on hoone maha müünud. Loomulikult on iga uus vaidlus teatud määral kohtupraktika edasiarendus, aga loota, et värske riigikohtu praktika kohe ümber pööratakse, on ebatõenäoline, sõnas ta.

Vaheri sõnul soovis konkreetsel juhul hoone omandaja (Motonet Estonia OÜ – toim.) osta vara vabana üürilepingust, et ise hoone kasutusele võtta. „Seega üürniku lahkumine konkreetses tehingus ei pruukinud hinda alandavalt mõjuda, sest kui üürileping oleks kaasa läinud, oleks uus omanik pidanud kandma lisakulusid üürnikust vabanemiseks. Kahju tekkimine üürileandjale on neil asjaoludel küsitav,“ märkis Vaher.