Hinnatõus puges toidukorvi

Statistikaameti andmetel langesid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnatõus 3,8 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel energia ja teenuste hinnatõusu aeglustumise tulemusena 1,4 protsendini.

Oktoobri hindade kasvust andsid poole toiduained, mis kallinesid aastataguse ajaga võrreldes ligi 8%. Võitooted on kallinenud aastaga ligi kolmandiku. Lisaks kiirenes aiasaaduste hinnatõus madalalt võrdlusbaasilt 15 protsendini ning jätkus piimatoodete mõningane kallinemine.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis, et toiduainete hindu mõjutas piima- ja puu- ning köögiviljade hinna tõus. „Eestis toodetud põllumajandussaaduste hinnatõus on sel aastal – peale kaks ja pool aastat väldanud madalseisu – hoo sisse saanud. Värske puuvili ja marjad kallinesid kolmandas kvartalis aastaga ligi 70%, piim ligi 60%, kartul umbes 30%. Hinnatõusu taga oli ebasoodne ilmastik ja tugev nõudlus,“ selgitas ta.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas märkis, et alates suvest on inflatsioon püsinud suhteliselt stabiilsena. „Sarnaselt varasematele kuudele on hindu suuremal määral kergitanud toidu laiapõhjaline kallinemine, maksumeetmed ning välistegurid seoses tõusnud toorainehindadega,“ selgitas ta.

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid ka alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Viimast tõstis toornafta hinnatõus. Oktoobris oli toornafta hind eurodes 5% kõrgem kui aasta tagasi.

Energiatoodete hinnatõusu pidurdumise taga oli Pungase sõnul elektri odavnemine Põhjamaade elektribörsil. „Nafta hind pöördus sügise alguses tõusule ning on nüüdseks kahe aasta kõrgeimal tasemel suurenenud globaalse nõudluse ja pakkumispiirangute koosmõjul. Siinsetesse kütusehindadesse kandub see novembris,“ prognoosis Pungas.

Energiahindade kasv aeglustus oktoobris elektri odavnemise tõttu 3,1%ni, kuid järgmistel kuudel hakkab hindu mõjutama toornafta kallinemine maailmaturul, ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Nafta barrelihind suundus oktoobris kindlalt ülespoole, jõudes kuu lõpuks üle 60 dollari. Nafta on praegu siiski suhteliselt odav – 2008. aasta keskpaigas maksis barrel üle 140 dollari. Kui toornafta hind tõuseks näiteks 100 dollarini, hakkaks bensiiniliiter maksma rohkem kui 1,5 eurot, tõi Pert näite. „2008. aastal maksis bensiiniliiter 1,1 eurot. Ühest küljest on euro kurss dollari suhtes langenud võrreldes 2008. aastaga 20%, samas on aga aktsiisid koos käibemaksuga aastate jooksul tõusnud 60%,“ rääkis Pert. Tema sõnul moodustavad maksud järgmisel aastal rohkem kui poole bensiini hinnast.

Nafta kallinemisele järgneb tavaliselt aasta jooksul ka teiste energiahindade (maagaas ja soojusenergia) tõus ja nende koosmõjul kiireneb inflatsioon nafta hinna 10% tõusu korral umbes 0,3 protsendipunkti. „Energia järsk hinnatõus vähendaks eelkõige tarbijate heaolu, pidurdades reaalpalga ja tarbimise kasvu. Majanduskasvu nafta kallinemine praeguse hinnataseme juures siiski eriti ei mõjuta, sest naftahinna tõus toetab teisalt ka kodumaist õlitootmist,“ märkis Pert.

Swedbanki vanemökonomisti Elmiku sõnul hinnad tõusevad, sest ühelt poolt on kallinenud mitmed tootmissisendid (tooraine, tööjõud) ja tõusnud tarbimismaksud. Teiselt poolt võimaldab hindu tõsta majapidamiste jõukuse kasv ja optimistlik vaade tulevikku.

Tänavuse aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus Swedbanki prognoosi järgi 3,4 protsendini. „Järgmisel aastal peaks hinnatõus küündima 3 protsendini,“ jätkas Elmik. „Sellest ligi kolmandiku moodustab alkoholi, tubaka ja bensiini aktsiisimaksumäärade tõus. Inflatsiooni aeglustumise taga on väliste hinnasurvete leevenemine: nii nafta kui muude toorainete hinnatõus peaks järgmisel aastal pidurduma.“

Ka rahandusministeerium toob välja, et kuna nafta ja toidutoorme hinnatõus välisturgudel hakkas siinsetesse hindadesse üle kanduma suuremal määral selle aasta alguses, siis järgmise aasta alguses võib oodata mõningast hinnatõusu pidurdumist.