Uus seadus toob riigihangetele rohkem vaidlusi

Ettevõtjate katuseorganisatsioonide ettepanekul sai seadusse kirja, et vaidlustusmenetluses tuleb lisaks tasutud riigilõivule, tõlkekuludele ja ekspertiisitasule hüvitada ka lepingulise esindaja kulud mõistlikus ja tõendatud ulatuses põhimõttel „kaotaja maksab“, selgub rahandusministeeriumi raportist. Varem kehtinud korra järgi õigusabikulusid ei hüvitatud.

Vaidlustus esitatakse üldjuhul siis, kui hankemenetluse läbiviimisel on hankija rikkunud riigihangete seadust, samuti on vaidlustusmenetlus kohustuslik etapp enne kohtusse pöördumist. Kaubandus-tööstuskoja jurist Kadi Laanemäe kommenteeris, et koda ei pidanud õigeks olukorda, kus vaidlustusmenetluses pidi vaidlustaja isegi võidu korral kandma oma õigusabikulud.

„Kuna riigihangete vaidlused on tihti keerulised ja menetlus toimub kiiresti, on mõistetav, et vaidlustamisel kasutatakse lepingulist õigusabi, millega kaasneb märkimisväärne kulu. Põhjendatud vaidlustuse korral on õiglane, kui kaotaja kannab need kulud vähemalt osaliselt,“ ütles ta.

Pahatahtlike vaidlustuste vähenemist Laanemäe hinnangul uus muudatus ei too. „Sellise tegevuse korral ei ole eesmärk tavaliselt õigluse jalule seadmine ja võimalik kulude hüvitamise kohustus ei pruugi pahatahtlikku vaidlustajat piisavalt heidutada,“ kommenteeris ta.

Praegu on vaidlustatud riigihanked valdavalt suurema maksumusega, 2016. aastal oli 188 vaidlustatud hanke keskmine maksumus 1,4 miljonit eurot, sellal kui vaidlustamata hangete keskmine maksumus küündis vaid 180 000 euroni. Ministeeriumi hinnangul võib eeldada, et uus kord tõstab pakkujate motivatsiooni esitada vaidlustusi ka väiksema hinnaga hangetel, kus varem see õigusabikulude maksumuse tõttu tundus vähemõttekas isegi olukorras, kus vaidlustamiseks tegelikult põhjus oli.

Arvuliselt on ka väikesemahulised hanked Eesti riigihangetel valdavad seetõttu ootab ministeerium muudatusest märkimisväärset mõju. Lisaks loodetakse, et rohked vaidlustused parandavad hangete kvaliteeti ka väiksemamahuliste hangete seas.

Möödunud aastal korraldati Eestis rohkem kui 10 000 riigihanget, mille kogumaksumus ületas 2 miljardit eurot. Ühtekokku vaidlustati 188 hanget kogumaksumusega 271 miljonit eurot. Tänavuseks hankemahuks prognoosib rahandusministeerium 2,8 miljardit ja tulevaks aastaks 2,4 miljardit eurot.