Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Henry Kallas kaotas taas riigikohtus

    Henry KallasFoto: Andras Kralla

    Riigikohus jättis rahuldamata Henry Kallase kaebuse temalt enam kui 100 000 euro sularaha arestimisele. Prokuratuur leiab, et Kallas on pööritanud enam kui 22 miljoni euro väärtuses raha.

    Riigikohus jättis reedel muutmata Tallinna ringkonnakohtu 20. juuni määruse. Niisiis jäi rahuldamata ka Henry Kallase kaitsja Jaak Siimu esitatud kaebus, milles vaidlustati 108 150 euro sularaha arestimine.
    See on vaid osa suurest rahapesusüüdistusest, mida Harju maakohus peagi arutama hakkab. Järgmisel neljapäeval toimuv eelistung pidi peetama juba augustis, kuid Kallas vahetas oma esindajat, mistõttu lükkus kogu protsess edasi. Süüdistust esindab kohtus juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
    Vaidlusaluse sularaha arestis riigiprokuratuur Kallaselt tänavu mais Harju maakohtu määrusega rahapesu käsitleva paragrahvi alusel, et konfiskeerida kuriteoga saadud vara. Raha võeti Kallaselt ära 2013. aastal tehtud läbiotsimisega ning sama summa arestiti korraks juba ka 2014. aastal Soome kriminaalmenetluses.
    22miljoni euro väärtuses majandusliku sisuta tehingutega liigutas Henry Kallas enda ja erinevate ettevõtete kontode vahel prokuratuuri hinnangul raha.
    Kallas on väitnud, et tema kodust ja Swedbanki hoiulaekast ära võetud sularaha on 2011. aastal saadud dividendid ja Soomes osutatud sõnumiteenusest saadud tulu. Samas pole ta pangakonto väljavõtete järgi sellises summas sularaha välja võtnud. Osa rahast oli väidetavalt ka Kallase elukaaslase oma, ent tema pole raha jällegi nii suurtes kupüürides välja võtnud.
    Prokuratuur leiab, et sularaha võis Kallas saada veel seni tuvastamata kuritegudest. Kallase legaalsete sissetulekute, kulutuste ja varalise seisu erinevus sel pooleteiseaastasel perioodil jaanuarist 2012 juunini 2013 oli üle 318 000 euro. Ülejäänud 210 000 euro eest tehtud isiklikud kulutused on prokuratuuri eeldustel tehtud samuti kuritegeliku rahaga.
    661tehingut tegi Kallas prokuratuuri süüdistuse järgi kuritegelikul teel saadud raha päritolu peitmiseks.
    Kahtlustus miljonitesse ulatuvas rahapesus
    Kallasele esitati kahtlustus suures ulatuses rahapesus. Kahtlustuse järgi toimetas Kallas 1. jaanuarist 2012 kuni 10. juunini 2013 kuritegelikul teel saadud 3,6 miljoni euroga, püüdes varjata selle päritolu ning tegelikku kasusaajat.
    Nimelt tuvastas Helsingi linnakohus mullu jaanuaris, et vähemalt oktoobrist 2011 septembrini 2012 pani Kallas toime laenuandjakuriteo. Nimelt andis ta Soome klientidele SMS-kiirlaene ilma end laenuandjate registrisse märkimata. Soome laenukuriteost laekuski poolteise aasta jooksul Kallase firmade Eesti pangakontodele ligi 3,6 miljonit eurot.
    Helsingi kohus mõistis eelmise aasta 22. jaanuaril Kallase iseenesest õigeks, sest kohtuotsuse tegemiseks ajaks oli asi juba aegunud. Siiski tuvastati, et kuritegu oli toime pandud.
    Soomest saadud miljoneid kasutaski Kallas prokuratuuri hinnangul selleks, et teha iseenda ning tema kontrollitud Eestis, Soomes ja mujalgi registreeritud firmade pangakontode vahel ülekandeid, mis olid majanduslikult põhjendamatud.
    Süüdistaja arvates oli selle taga soov varjata raha päritolu ja kasusaajat. Niisiis peab Eesti riigiprokuratuur Soome kiirlaenudega seotut eelkuriteoks rahapesule, milles Kallast praegu kahtlustatakse.
    Pooleteise aasta pikkusel ajavahemikul 2012–2013 tehti nii edasi-tagasi kokku 661 ülekannet ehk kokku enam kui 22 miljoni euro väärtuses tehinguid, kasutades vaid üldsõnalisi selgitusi nagu "ülekanne" või "laen".
    Kontodel oli prokuratuuri hinnangul sel perioodil nii legaalselt kui kuritegelikku päritolu raha, kokku pea 6 miljonit eurot. Prokuratuur leidis, et legaalne osa sellest on alla poole ehk ligi 2,4 miljonit eurot. Kulutusi aga tehti nendel kontodel ringelnud rahaga 4,6 miljoni euro väärtuses ning vara soetati 1,2 miljoni euro eest. Seega kasutati kulutuste jaoks suuresti kuritegelikku päritolu raha.
    Kallase kaitsja Jaak Siim põhjendas rahuldamata jäänud kaebuses, et Kallas mõisteti Soomes õigeks kõigis kolmes talle esitatud süüdistuses: registrikandega seotud kuriteos, turunduskuriteos ja laenuandjakuriteos. Otsusega peab kaasnema õiguskindlus ja -rahu, märkis kaitsja.
    Seega ei ole tema sõnul lubatav Eestis menetletavas rahapesu kriminaalasjas lugeda eelkuriteoks neid tegusid, milles Soome kohus on teinud õigeksmõistva otsuse, sest juhindada tuleks põhimõttest, mille järgi ei saa ühe teo eest mitu korda karistada.
    Riigikohus märkis aga, et Helsingi kohtu otsuses ei käsitleta Kallasele esitatud kahtlustuse faktilisi asjaolusid seoses Eestis toimunud majanduslikult põhjendamatute ülekannete tegemisega, mille väidetavaks eesmärgiks oli varjata raha ebaseaduslikku päritolu.
    Seega ei saa praeguses menetlusetapis väita, et on rikutud mitmekordse karistamise põhimõtet, selgub otsusest. Seda saab otsustada alles rahapesuasja sisulise arutamise käigus.
    Lisaks leidis riigikohus, et ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud kahtlust, et Kallas on pannud toime rahapesukuriteo. Seetõttu on ka Kallase raha arestimine riigikohtu hinnangul põhjendatud.
    Oktoobris jäi Kallas lõplikult süüdi maksukuriteos, mille eest määrati talle ka tingimisi vangistus.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.