Palgakasv sai veelgi hoogu juurde

Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot. Teise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,3 protsenti, peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud olid kolmandas kvartalis palgatöötaja kohta veerandi võrra suuremad kui 2016. aastal. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata tõusis keskmine brutokuupalk aastaga 7 protsenti.

Keskmine brutotunnipalk oli kolmandas kvartalis 7,22 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutotunnipalk 3,7 protsenti ja aastaga kasvas tõusis 9,1 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas aastaga tarbijahindade tõusu tõttu endiselt aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Möödunud aastaga võrreldes tõusis reaalpalk 3,7 protsenti. Sama suur oli reaalpalga aastakasv ka eelmises kvartalis. Reaalpalk on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Aastaga on palk tõusnud kõige enam ehk 12 protsentimäetööstuse, ehituse ning info ja side tegevusalal. Brutokuupalk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal.

Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, kus see ulatus 1428 euroni, ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, kus see oli 1396 eurot. Nendes ettevõtetes ja asutustes oli ka brutokuupalga aastakasv kiireim, vastavalt 8,9 ja 9,1 protsenti. Brutokuupalk oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, kus see jäi 924 euro tasemele ja aastakasv oli 8,5 protsenti, ning Eesti kapitalile kuuluvates ettevõtetes (1110 eurot), aastakasvuga 6,3 protsenti.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (1337 eurot) ja Tartu (1199 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (879 eurot) ja Saare (862 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kolmandas kvartalis kiireim Rapla (14%), Ida-Viru (11%) ja Põlva (11%) maakonnas ning kõige aeglasem Saare (1%), Hiiu (2%) ja Lääne-Viru (3%) maakonnas.

Palgauuringu alusel oli 2017. aasta kolmandas kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% väiksem kui eelmises kvartalis ja 4,1% suurem kui 2016. aasta samal ajal. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes täistööajale taandatud töötajate arv enim kinnisvaraalases tegevuses (25%), haldus- ja abitegevuses (16%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (14%). Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (-5%), veonduses ja laonduses (-3%) ning avalikus halduses ja riigikaitses (-3%). Erasektoris kasvas täistööajale taandatud töötajate arv aastaga 6% ja avalikus sektoris jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1618 eurot ja tunnis 11,42 eurot. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3% suurem.