Uudised
Äripäev
30. november 2017 kell 7:32

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hambaarstide liit: riik muudab hambaravi liinitööks

Hambaarstid kritiseerivad riiklikku toetussüsteemi.Foto: PantherMedia/Scanpix

Viimase aasta jooksul on riik sundinud hambaraviasutusi täiskasvanute hambaravi ja proteesimise teenust pakkuma jõuga alla surutud hindadega ning nõukaaegse plaanimajandusliku suhtumisega, kritiseerib Eesti Hambaarstide Liit.

"Suur osa Eesti hambaarste selle korraldusega liituda ei kavatse, sest teenuse kättesaadavuse parandamise loosungi varjus on kampaania tegelik eesmärk toota poliitlubaduste täitmiseks vajalikku statistikat, mis pole patsiendi huvides," kirjutas hambaarstide liidu president Marek Vink avalikus pöördumises.

Alates 1. juulist hakkas riik maksma täiskasvanutele hambaravihüvitist.
Tavajuhul on omaosalus 50 protsenti teenuse kulust ning toetus ise 30 eurot aastas.
Pensionärid, rasedad, alla aastaste laste emad ja suurenenud vajadusega inimesed maksavad omaosaluseks 15 protsenti. Nende toetus on 85 eurot aastas.
Haigekassa miinimumprognoosi järgi on plaanitava hüvitisskeemi lisakulu 2017. aasta kokkuvõttes 16,6 miljonit eurot, kui hüvitist kasutab 51 protsenti sihtgrupist. Maksimumprognoos, mille järgi kasutab hüvitist 66 protsenti sihtgrupist, hindab järgmise aasta kulu 20,9 miljonile eurole.

Kvantiteedile rõhumisega kannatab hambaraviteenuse kvaliteet, leiab liit. "Hambaarstid hindavad kõrgelt, et täiskasvanud elanikkonna suu- ja hammaste tervis on pälvinud poliitikute tähelepanu, kuid otsus suruda hästi toimiva turu tingimustes teenuseosutajatele peale riikliku hinnakirjaga kaasnev madala kvaliteediga raviteenus on juba Eesti NSV ajal läbikäidud rada. Kas me ikka igatseme plaanimajandust tagasi?" küsib Vink.

Liidu teatel ei ole enamik Eesti raviasutustest nõus vabatahtlikult kehvemat teenust osutama, mistõttu on haigekassa lepinguga liitunute arv väike. Lepingupartnerite värbamiseks on haigekassa välja mõelnud motivatsioonipaketi, mis premeerib arsti ajaühikus hambaravitoolilt läbi käinud patsientide hulga alusel. Vingi sõnul illustreerib see hästi plaanimajandusliku lähenemise kaldumist absurdi - tähtsustatakse vaid "tootmismahtu".

"Patsiendi jaoks tähendab see piltlikult seda, et varasema tunni asemel innustatakse hambaarsti sama tööd ära tegema 15 minutiga," selgitas Vink.

Tema sõnul on riiklik poliitika järjekindlalt eratervishoiust ressurssi nn riigihaiglate kasuks ümber suunanud ning see jätab järjest vähem ruumi ravikvaliteedile, arstide ja patsientide rahulolule ning vajalikele investeeringutele. "Nüüd on sama trend jõudmas ka hambaravisse," hoiatab Vink.

Moodne hambaraviteadus eeldab suuhaiguste diagnoosimisel, ravi planeerimisel ja ravi lahenduste valmistamisel uuemaid ja tihti ka järjest kallimaid tehnoloogiaid. See tähendab suuri investeeringuid seadmetesse ja kalleid koolitusi valdkondades, mida isegi ülikooli arstiõpe veel ei käsitle, kuid mis riiklikult pealesurutud hindade korral nüüd tegemata jäävad.

Hambaarstide liidu ettepanek on, et patsiendil peab säilima õigus kasutada riiklikku hambaravitoetust endale meelepärase hambaarsti juures. Selleks peavad täiskasvanute hambaravi- ja hambaproteesihüvitis jääma rahaliseks ehk patsiendile hüvitatakse riigipoolne hambaravitoetus. Uut lahendust välja töötades ei tohi hästi töötavat süsteemi lammutada enne, kui uus lahendus valmis on. Paraku on praegu just nii juhtunud rahalise proteesihüvitisega, nendib Vink liidu nimel tehtud pöördumises.

"Kutsume poliitikuid, ametnikke ja eelkõige avalikkust arutlema meie suutervise üle laiemalt - tervist kahjustava käitumise põhjus peitub ju eelkõige elementaarsete teadmiste puudumises," lõpetab Vink.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.