Ehitussektor tõukab majanduskasvu tagant

Eesti SKP kasvas statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 4,2 protsenti. Jooksevhindades oli see 5,8 miljardit eurot ja sesoonselt korrigeerituna jäi eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele (kasv 0,3 protsenti).

Majanduskasv oli üldiselt laiapõhjaline, sellest veerandi andis ehitussektor, mida on varasemal neljal aastal rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul tagasi hoidnud vähene nõudlus, mida nüüd tugevdavad nii erasektori kui riigi investeeringud ning omavalitsuste valimisaastale tüüpiliselt suuremad tellimused. Ehitusnõudluse 20protsendiline kasv piirdub Abeni hinnangul tänavuse aastaga ja tuleval aastal ettevõtted kõrgema nõudlusega juba kohanevad.

Rahandusministeerium majanduse ülekuumenemise märke ei näe, sest tarbimiskäitumine on pigem ettevaatlik ja eksport ületab ikka veel importi, kuid keskpanga hinnangul on riskid siiski üleval. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõi esile tööjõupuudust, kus teenindussektori hinnangud sellele meenutavad viimast buumiaega, ning madalat tootlikkust.

Kasvu aeglustumise taga olid Oja sõnul energeetika ja tarbimismaksud. Elektri- ja õlitootmine tegi aasta esimeses pooles tõusu juba ära ja kolmandas kvartalis naftahindade mõju taandus. Samuti tõstis just teises kvartalis majanduskasvu tavalisest suurem alkoholi varumine aktsiisitõusu eel, kommenteeris ta.

Tõnu Mertsina Swedbankist märkis, et majanduskasvu pidurdab ka ekspordist tugevam sisenõudlus, seda nii eratarbimise, investeeringute kui varude näol. Eratarbimisele annab tuleval aastal hoogu tulumaksureform.

Eesti Panga hinnangul on impordi kiirema kasvu taga kaks tegurit — madala lisandväärtusega tööstusharude eksport on vähenenud ning investeeringud kasvatavad kiiresti importi. Mõlemad suunad on Kaspar Oja sõnul pigem positiivsed.

Ka Swedbank märkis, et langenud on mobiilsideseadmete tellimused ning nende väljaveo langust võib oodata ka edaspidi. Suurenevad investeeringud aga tulevad nii erasektorist, kus see kasvas pea 10 protsenti, kui riigisektorist, kus see oli veerandi võrra aastatagusest suurem. Head intressitasemed ning Euroopa Liidu struktuurivahendid jäävad Tõnu Mertsina sõnul investeeringuid tõstma ka edaspidi.

Netoeksport ulatus kolmandas kvartalis ligikaudu 300 miljoni euroni, mis on 5,2 protsenti SKPst.

Keskpank hoiatab valitsust, et see eelarvepoliitikaga ülekuumenemise ohtu ei suurendaks. Swedbanki hinnangul on tasakaalunäitajad pigem head — majapidamiste finantsseis tugev ning välismaailmaga suhe hea, sest jooksevkonto on püsivalt olnud ülejäägis. "Praeguses kasvufaasis ei vaja Eesti majandus täiendavat stiimulit, kui riigi suuri taristuprojekte on keeruline majandustsüklite järgi ajastada," ütles Mertsina. Rahandusministeeriumi hinnangul on paranev väliskeskkond Eesti majandusele stiimuliks ka tuleval aastal.

Swedbank ootab tulevaks aastaks 3,5 protsendi suurust majanduskasvu, rahandusministeerium suve lõpu prognoosi järgi 3,3 protsenti ning keskpank teeb uue prognoosi detsembri keskel (viimases prognoosis samuti 3,3 protsenti).