Oktoobris maksti riigile usinalt makse

Kümne kuu kokkuvõttes on maksutulu võrreldes möödunud aastaga suurem 5,7 protsenti ning riigieelarvega aastaks kavandatust on täidetud 81,3 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumise kiire kasv jätkus kiire palgatõusu ja rekordkõrge tööhõive toel. Oktoobris tasuti sotsiaalmaksu 9,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Deklareeritud töötajate arv oli tänavu kümne kuuga 1,5 protsenti suurem kui möödunud aastal sama ajaga. Töötajate arvu kasv ületas rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis oodatud taset.

Keskmine töötasu on aasta algusest saati kasvanud 6,5 protsenti, mis vastab ootusele. Deklareeritud töötajaid kogu tööealisest rahvastikust on 58,1 protsenti. See on ajalooliselt kõrgeim tase.

Suuremates sektorites, kus on vähemalt 35 000 töökohta, lisandus tegevusalapõhistel andmetel hõivatud töökohti viimase kolme kuu jooksul kõige enam haldus- ja abitegevuste ning ehituse sektorites, vastavalt 6,6 ja 4,9 protsenti. Töökohtade arvu vähenemine oli sektoriti kõige suurem jaekaubanduse sektoris, kus töökohti jäi vähemaks 2,5 protsenti.

Viimase kvartali palgafond kasvas suurematest sektoritest kõige kiiremini haldus- ja abitegevuste sektoris (13,6 protsenti), ehituses (13,3 protsenti) ning avalikus halduses (11 protsenti). Avaliku halduse sektori palgafondi kasv oli osaliselt tingitud kohalike valimiste korraldamisega seotud ajutiste töökohtade arvu kasvust. Samuti on seda mõjutanud ELi eesistumine ja ka tehniliselt tegevusala ümberklassifitseerimine - avaliku halduse sektorisse liikus mitu asutust, mida varem liigitati kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektorisse.

Füüsilise isiku tulumaksu tasuti oktoobris 7,5 protsenti enam kui möödunud aastal samal ajal. Oktoobri kasvu mõjutasid 3 miljoni võrra suuremad juurdemaksed ja 11,2 protsenti suuremad eraldised kohalikele omavalitsustele.

Juurde määratud tulumaksu on oktoobri lõpu seisuga tasutud 36,7 miljonit eurot, mida on 6,7 miljonit enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Juurdemääramisi mõjutasid mitmed tegurid. Suurenes Eestis ja välismaal teenitud palga- ja muu tulu, mis on osaliselt maksustamata. Mõju oli ka mahaarvamiste piirmäära vähendamisel 1200 eurole ja koolituskulude mahaarvamise piiramisel.

Aktsiisitulu kokku laekus oktoobris 1,2 protsenti enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Kütuseaktsiisi tulu oli kümne kuu kokkuvõttes 3,2 protsenti suurem kui mullu samal ajal. Tänavu on tasutud kütuseaktsiisi koos aktsiisitõusude eelsete varudega 4,9 protsenti enam võrreldes aasta varasema perioodiga.

Alkoholiaktsiisi on tasutud kümne kuuga 6,9 protsenti vähem võrreldes eelmise aastaga. Arvestades kaupmeeste eelmise aasta lõpul aktsiisitõusude eel sel aastal müügiks soetatud alkohoolsete jookide varusid, on alkoholiaktsiisi tasutud 2,3 protsenti rohkem võrreldes aasta varasema perioodiga. Selle aasta alguses soetatud kange alkoholi varud ning juulis enne lahja alkoholi aktsiisimäärade tõusu soetatud varud hakkasid oktoobris lõppema, kuid deklareerimise kogumaht ei ole veel täies ulatuses taastunud. Deklareeritavaid koguseid mõjutab täiendavalt hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning piirikaubanduse hoogustumine.

Tubakaaktsiisi on tasutud kümne kuuga 0,7 protsenti vähem võrreldes eelmise aastaga. Arvestades aktsiisitõusude eelseid varusid, on tubakaaktsiisi tasutud 8,1 protsenti enam võrreldes aasta varasema perioodiga.

Oktoobri lõpuks ulatus keskvalitsuse eelarvepuudujääk 92 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve jõudis kuu lõpuks 3 miljoni suuruse puudujäägini, seejuures oktoobris ületasid kulud tulusid 8 miljoni euro võrra. Sotsiaalkindlustusfondide eelarve ülejääk jäi septembriga võrreldes pea samale tasemele ehk 38 miljonile eurole. Seega on keskvalitsusest, sotsiaalkindustusfondidest ja omavalitsustest koosneva valitsussektori eelarvepositsioon aasta algusest 52 miljoni euroga puudujäägis, mis moodustab 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).