Saaremaa sild vajab lisauuringuid

Tänane Äripäev kirjutas ettevõtjate Raivo Heina ja Raivo Küti soovist ehitada valmis mandrit ja Saaremaad ühendav sild, mille jaoks vaja minevad 400–500 miljonit eurot tuleks ettevõtjate, pensionifondide ja laenude toel. Ettevõtjate sõnul on suured uuringud sillaehitamiseks juba tehtud, kuid mitme ministeeriumi hinnangul tuleb ikkagi teha uued uuringud.

„Nägemata konkreetset projekti, saame öelda vaid üldiselt, et keskkonna seisukohast on tegevuse lubamine võimalik juhul, kui sel ei ole olulist mõju Natura 2000 väärtustele. Selles piirkonnas on selleks linnud ja hülged ja mereelupaigad,“ ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse asekantsler Marku Lamp.

 

„Sellise suure infrastruktuuri projekti puhul, nagu seda on Saaremaa sild, tuleb ehitustegevust plaanides hinnata selle mõju keskkonnale. See piirkond on arvatud ka Natura2000 võrgustiku alade hulka, mis tähendab et keskkonnamõju tuleb uurida ka sellest aspektist. Ka võimalik sillaehituse projekt peab mõju hindamise protseduurid läbima,“ kommenteeris Lamp.

Asekantsler märkis, et 2011. aastal valminud Muhu ja mandrivahelise väina kohta tehtud keskkonnamõju strateegilises hindamises silla ehitamist ei välistatud.

Saaremaa püsiühenduse võimalikkuse hindamisel on 2014. aastal valminud Natura eelhinnang, kuid selles ei välistata silla alternatiivi realiseerimisel negatiivseid mõjusid Väinamere linnu- ja loodusaladele, mistõttu peetakse vajalikuks uut asjakohast Natura hindamist püsiühenduse trassidele.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on varem öelnud, et ümber tuleks hinnata 2011. aasta kavas sisalduvad tasuvusarvestused ja sotsiaalmajanduslikud mõjuhinnangud. "Arvesse tuleb võtta uute parvlaevade soetust ja finantseerimise kohustusi, Rail Balticu ehitamise mõjusid, ainult erakapitalil toimuvat finantseerimist, õiguslikke võimalusi-mõjusid pakutud skeemi realiseerimiseks, väiksema keskkonnamõjuga tunnelialternatiivi lahenduse põhjalikumat sisustamist," ütles ministeeriumi asekantsler Ain Tatter neljapäeval.