USA Venemaa vastu kavandatavate sanktsioonide käekäik sai teisipäeval Washingtonist vastakaid signaale, kui rahandusministeerium avaldas Vene oligarhide ja Putini lähikondsete laiendatud nimekirja, kuid Trump jättis kaitsetööstuse vastu suunatud sanktsioonid välja kuulutamata.
amet:Eesti välispoliitika instituudi vanemteadur
tekst: Ähvardused töötavad paremini kui sanktsioonid
USA puhul näeme, et nad rõhuvad poliitilisele sõnumile, sest ähvardused töötavad tihtilugu paremini kui tegelikud sanktsioonid.
Kui sanktsioonid juba kehtestatakse, siis tekib teises pooles ka vimm ja soov hakata aktiivselt neile vastu töötama, praegu seevastu antakse Venemaale signaal sellest, kellele kõigile võivad sanktsioonid koheselt laieneda ning oodatakse, et selle mõju on samasugune nagu tegelike sanktsioonide kehtestamisel. Viimase aasta jooksul oleme näinud, et see on ka Venemaa agressiivset poliitikat vaos hoidnud.
Sanktsioonide puhul on võimalik valida kolme tee vahel: kas üritada vastast nii-öelda põlvili suruda, mis tähendab ka ootamatut reaktsiooni vastase poolt. Edastada sõnum, et võib-olla tehakse midagi, aga mida keegi lõpuks ei usu. Või siis lasta sanktsioonidel aeglaselt aga kindlalt vähendada vastase võimekust. Kui üritada sanktsioone kiirelt laiendada, siis tekivad ka riskid teise poole ootamatu vastutegevuse suhtes. Praeguste sanktsioonidega jätkamisel seevastu on tagatud, et Venemaa ei saa oma sõjatööstust arendada, aga tal pole ka põhjust vastutegevuseks mobiliseeruda.
Venemaa mõjukate inimeste nimekirja juures on tegemist väga laia nimekirjaga ning siin on üks põhjus selles, et side Kremli ja oligarhide vahel on viimasel ajal tihenenud, Putin sõltub neist rohkem kui varem ning see on ka hoiatuseks kõigile, et nad liiga sõbralikuks ei muutuks Putiniga suheldes.
Kaitsetööstuse sanktsioone ei olnud seevastu tarvis laiendada, sest Vene kaitsetööstus on reaalsuses kaotanud kolmandiku oma tootmisvõimsusest. Neil võib küll olla Türgiga sõlmitud eelleping õhutõrjesüsteemide müügiks, aga lähema kolme aasta jooksul ei ole ühtegi tarnet oodata.
Ametliku statistika põhjal võib järeldada, et Venemaa tegelikult ei suuda moodsat relvastust tarnida, mis omakorda tähendab, et selliste tehingute vastu ei ole vaja ka sanktsioone kehtestada. Sanktsioneerida võiks pigem seda, mida juba toodetakse, või siis endiselt hoida pilku sellel, et Venemaa ei saaks endale osta tehnoloogiat, mis moodsa relvastuse tootmiseks on vaja.