Raport: Venemaa vaid hämab reformidest rääkides

Artikkel

- Uudised
- Inga Lill
- 8. veebruar 2018 kell 8:58
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raport: Venemaa vaid hämab reformidest rääkides
Täna avalikustas välisluureamet raporti "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2018". Raportis kirjeldatakse peamisi Eesti väliseid julgeolekuohte ning keskendutakse seejuures Venemaale.
Raport märgib, et Venemaa majanduse tõusud ja langused peegeldavad nafta hinna kõikumisi, mitte majanduse sisulist arengut.
Välisluureameti peadirektor Mikk Marran märkis raportit tutvustades, et lähenevad presidendivalimised Vene Föderatsioonis on sisuliselt vormistamise küsimus, kus võimude peamiseks murekohaks on piisavalt soliidse valimisaktiivsuse tagamine, et tagada valimiste legitiimsus.
„Me ei näe võimalust, et Putin asuks uuel ametiajal majandust tegelikult reformima. Küll aga hoitakse elus debatti majanduse reformimisest, sest see aitab luua illusiooni, et majanduse reformimisega tegeletakse,“ ütles Marran. Raportis märgitakse, et Venemaa majanduses tuleks ellu viia põhimõttelisi reforme, kuid nende ettevõtmist peab raport vähetõenäoliseks, sest need töötaksid vastu võimueliidi huvidele.
Raport viitab, et president Putin ja tema lähikond kasutavad riigivõimu jätkuvalt isikliku mõjuvõimu maksimeerimiseks ja enda majanduslikuks kindlustamiseks. "Venemaa ärikliimas ellujäämise ja edu saavutmise esimene tingimus pole mitte konkurentsivõimeline toode või teenus, vaid võimuhierarhias võimalikult kõrgel tasemel eestkostja olemasolu." Tulusamate riigitellimuste jagamine võimuringkondadele lähedastele ettevõtjatele on muutunud sedavõrd enesestmõistetavaks, et Vene ajakirjandus kasutab riigitellimustest tulu teenivate ettevõtjate edetabelit mõjukuse hindamiseks.
Välisluureameti peadirektor Mikk MarranFoto: Raigo Pajula
Marran märkis, et amet võib kindlalt öelda, et sanktsioonide poliitika on olnud Kremlile väga ebameeldiv üllatus. Raportis märgitakse, et Venemaa tegi sanktsioone hinnates valearvestuse, kui lootis, et need on lühiajalised. "Kremlis võidi loota, et pragmaatilised ja majanduslikud kaalutlused teevad oma töö ning peagi naastakse vastastikku kasulike tehingute juurde, sest Venemaa turg ja võimalused on Läänele tõesti olulised," märgitakse raportis ning lisatakse, et Euroopa ja USA üksmeel on olnud Kremli jaoks üllatavalt tõhus. "USA võimalikud uued sanktsioonid tekitavad Venemaa eliidi hulgas närvilisust ja tugevdaksid mõju veelgi."
Ehkki Venemaal on seda väga vastumeelne tunnistada, on sanktsioonidel olnud sealsele majandusele põhjalik ja pikaajaline mõju. Sanktsioonid pärsivad Venemaa majanduskasvu vähemalt ühe protsendipunkti võrra. "Praegu on ennatlik öelda, kas sanktsioonid toovad kaasa põhjalikke muudatusi Venemaa poliitikas või heidutavad Vene Föderatsiooni tulevaste välispoliitiliste avantüüride kavandajaid. Enne presidendivalimisi ei saa president Putin oma poliitikas näo kaotusega võrreldavaid pöördeid teha," seisab raportis, kuid samas viidatakse, et Venemaa ühiskond ei saa end enam kaua petta kujutlusega, et probleemid on Lääne tekitatud või et Venemaa majanduse põhiprobleemid tulenevad sanktsioonidest.
Välisluureameti raportit saad lugeda siit.
Raport viitab, et Venemaa luureteenistused otsivad süstemaatiliselt võimalusi, kuidas Venemaa territooriumil välismaalasi värvata ja teiste riikide kohta informatsiooni koguda. Raport ei kutsu üles küll Venemaa külastamist vältima, aga soovitab olla tähelepanelik. "Juhime siiski tähelepanu asjaolule, et Venemaal viibimine sisaldab endas teatud riske ning eriti poliitilisse, ühiskondlikku ja ärieliiti kuuluvad inimesed peaksid kriitiliselt analüüsima nende Venemaa viibimise ajal toimunud intsidente, samuti isikuid, kes nendega tutvust otsivad. Suuremat tähelepanu tasub pöörata ka järelevalvele oma isiklike asjade, eriti sidevahendite ja arvutite üle."
Värbamisprotsessi kirjeldades märkis Marran, et juba Venemaa viisa taotlemisel täidetud ankeet varustab sealseid eriteenistusi esmase sihtmärkide valikuks vajaliku infoga ning selle põhjal selgitatakse välja huvipakkuvad välismaalased. Sihtmärkide ring on lai: ärimehed, poliitikud, kultuuri- ja ka sporditegelased. „Seejuures on oluline roll Venemaal toimuvatel rahvusvahelistel poliitilistel- ja majandusfoorumitel, teaduskonverentsidel ja noortefestivalidel, miks mitte ka spordivõistlustel,“ märkis Marran.
Näitena avaldatakse raportis värbamisjuhtum. Konkreetse juhtumiga seotud isikute julgeoleku huvides on nende nimesid ja teisi pisidetaile muudetud, kuid Venemaa eriteenistuste tegevusmustri kirjeldus vastab tegelikkusele.
Ettepanek ärimehele Euroopast
Ühest ELi liikmesriigist pärit ettevõtja Hugo, kes nõustab elektroonikaseadmete tootja- ja müügifirma juhtkonda ekspordi küsimustes, käib regulaarselt Peterburis, kus asub ettevõtte Venemaa äripartneri kontor. Hugo on 45aastane, abielus ja kahe lapse isa. Tema hobid on klassikaline muusika ja tennis. Noorena õppis Hugo vahetusüliõpilasena aasta Venemaa ühes tuntud kõrgkoolis ja valdab tänu sellele vene keelt.
Venemaa-visiitide käigus sai Hugo senise äripartneri kaudu uue tuttava – Sergei. Tänu heale omavahelisele läbisaamisele ja ühisele hobile – tennisemängule – tekkis meestel sõprussuhe. Mõne aja möödudes hakkas Sergei tavapärase suhtlemise käigus ilmutama suurt huvi Hugo ettevõtte tegevuse üksikasjade ja Euroopa-kontaktide vastu. Ärisaladuse konfidentsiaalsuse nõudega kursis olev Hugo vältis Sergeile oma ettevõtte kohta detailide avaldamist.
Järgnevatel kuudel tekkisid Hugol Venemaale reisides probleemid piiri ületamisel. Lisaks tavapärasele dokumendikontrollile küsitlesid väidetavad piirivalvetöötajad Hugot piiripunkti eraldi ruumis põhjalikult eri teemadel, tundes muu hulgas huvi tema reisi eesmärgi ja detailide, töö ja eraelu ning Venemaal ja mujal maailmas olevate kontaktide vastu. Iga kord vaadati põhjalikult läbi tema pagas.
Kui Hugo Sergeile Venemaa piirivalvurite töö üle kurtis, pakkus viimane usalduslikult abi ja tegi ettepaneku kasutada selleks „tema tutvusi FSBs“. Vastutasuks probleemide lahendamise eest palus Sergei Hugo abi „teatud informatsiooni hankimisel“ Hugo ettevõtte peakontorist. Hugo selle ettepanekuga ei nõustunud. Sergei andis mõista, et sellisel juhul võivad „Vene ametkonnad“ tekitada Hugole Venemaal tõsisemaid probleeme kui ebameeldivused piiril, kuid Hugo tegi näo, et ei saanud ähvardusest aru.
Järgmine kord, kui Hugo Peterburi lennuväljal maandus, teatati talle piirikontrollis, et tema viisa on tühistatud ja tal ei ole õigust Venemaale siseneda. Hugo on hädas Peterburi kesklinnas ostetud korteriga ja otsib uut tööd.
Hugo juhtum näitab, et äriajamine tänasel Venemaal on riskantne. Isegi juhul, kui ise käitutakse täiesti korrektselt, võivad Venemaa eriteenistused ikkagi panna inimesed valiku ette, kas minna riigireetmisele või loobuda oma ärist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kütused
- Vladimir Putin
Hetkel kuum