Rootslasi tüssanud autoportaal jäi Eesti ameti pureda

Kaks aastat tagasi kirjutas Äripäev, kuidas Rootsi tarbijakaitseameti ukse taga käisid tuhanded heausklikud rootslased, kes olid pahaaimamatult sattunud veebilehtedele nagu carprice.se ja carspy.se. Tarbijate kaebuste sisuks oli toona, et pärast saatsid ettevõtted neile arved teenuste eest, millest varem jäi mulje, et need on tasuta.

Üks ettevõte Rootsi tarbijad välja vihastanud skeemi taga oli veebilehte carprice.se haldav OÜ Ratingexpert, mille asutaja ja juhatuse liige on Roman Gulevitš. Toona liikus ettevõte kiirelt uutele omanikele, kes varasemast tegevusest midagi ei olnud kuulnud.

Samal ajal, 2016. aasta veebruaris registreeris Gulevitš endale veel ühe ettevõtte Nordicpartner OÜ, mis veel tänavu neidsamu veebilehti - carspy.se, carprice.se, autonhintaarvio.fi, ja carprice.no - täpselt sama moodi edasi pidas.

Eelmise aasta kevadel esitasid Põhjamaade tarbijakaitseasutused kaebuse Eesti tarbijakaitseametile. Pea aasta hiljem, tänavu veebruari alguses, tegi Eesti tarbijakaitseamet Nordicpartnerile ettekirjutuse: kodulehtedel ei olnud veel jaanuarikuu seisuga võimalik aimu saada, et pealtnäha tasuta teenuse korras auto andmed sisestanud ja „saada“ nuppu vajutanud tarbija kinnitab sellega, et soovib tellida tasulist teenust, millest ei ole võimalik taganeda, kui teine pool on oma kohuse täitnud.

Samuti polnud kirjas, palju selline teenus maksab ja et selle maksmata jätmisega kaasneb (ebamõistliku suurusega) leppetrahv, mille suurus oli samuti näitamata. Ei olnud isegi selge, kus teenusepakkuja asub või kuidas temaga ühendust saada. See-eest oli teenusetingimuses kirjas, et kõik vaidlused lahendatakse Eesti kohtutes, kuigi Euroopa Liidu direktiivide järgi menetletakse selliseid asju tarbija alalise elukoha järgses kohtus.

Amet leidis, et ettevõte tegeleb ebaausa kauplemisega ning väljastas selle kohta ka Nordicpartnerile veebruaris ettekirjutuse. Kahe nädalaga tekkisid seepeale näiteks carprice.se kodulehele ka hinnakirjad, viited maksmisele kohustamisele ning kehtiv aadress Tallinnas.

Oma osa oli Nordicpartneri äkilises meelemuutuses küllap sunniraha hoiatusel 4000 eurole, mida amet oleks saanud rakendada, kuni otsus täidetakse. „Samuti on võimalik teiste meetmete kasutamine, mis sõltub konkreetsest olukorrast, näiteks saab tõkestada ligipääsu ettevõtja avalikule veebile või  alustada väärteomenetlust. Kui tegemist on mitte Eestis tegutseva ettevõttega, siis tõesti on ametil võimalik vastava süsteemi kaudu teade teise liikmesriigi rakendusasutusele saata, et nemad võtaksid vastavad meetmed kasutusele,“ kommenteeris ameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.

Nordicpartner OÜ vastas Äripäevale, et tarbijakaitseamet näitas neile tõesti väga konkreetselt, mida nad valesti teevad. "Ka kohad millest me varem ei olnud teadlikud," seisis kommentaaris.