Tööjõupuudus on ettevõtjate jaoks süvenenud

Tõenäoliselt polnud siiski tegemist hõive järsu suurenemisega aasta lõpus, sest maksu- ja tolliameti andmetel ulatus deklareeritud palgasaajate arvu kasv samas kvartalis 1,3%ni, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Tööjõu-uuringu hinnangud eri kvartalite kohta ongi tema sõnul suhteliselt heitlikud. Aasta kokkuvõttes kasvas palgatöötajate arv peaaegu sama palju nii tööjõu-uuringu järgi (1,3%) kui ka maksu- ja tolliameti andmetel (1,1%).

Möödunud aasta oli Eesti tööturul edukas. Tööealiste inimeste tööturul osalemine suurenes ja ulatus 71,6%ni, samal ajal kui töötuse määr langes 5,8%ni. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2017. aastal tööpuudus märksa suurem kui Eestis, 7,7%. Tööturul osales Euroopa Liidus väiksem osa tööealistest inimestest kui meil, veidi alla 65%.

Eesti tööandjatele valmistab endiselt muret tööjõupuudus. Möödunud aasta neljandas kvartalis suurenes nende ettevõtete osakaal, kes peavad tööjõunappust peamiseks tootmise laiendamist takistavaks teguriks. Samal ajal olid ettevõtted edasise hõivekasvu suhtes optimistlikumad kui varasematel aastatel. Tööjõupuudus, aga ka kiirem tarbijahindade tõus hoogustasid aasta teisel poolel palgakasvu: keskmine deklareeritud palk kasvas maksu- ja tolliameti andmetel neljandas kvartalis 8,5%.

Tööjõupuudus on soodsa majandustsükli seisu ilming ja seda võimendab tööealiste inimeste arvu vähenemine. Viimasest suurest majanduskriisist möödunud kümne aasta kestel on hõive madalpunktist väljunud ja kosunud veidi rohkem kui 90 000 inimese võrra. Kui väliskeskkond püsib stabiilne, siis kohaneb majandus tööjõunappusega suure tõenäolisega sujuvalt. Töötajad lahkuvad väiksema lisandväärtuse ja palgaga töökohtadelt ning nende asemele ei õnnestugi uusi töötajaid leida. Ettevõtted, kes ei suuda tootlikkust parandada ja pakutavat palka tõsta, hääbuvad. Leevendust toob mõningal määral see, et Eesti muutub atraktiivsemaks rände sihtriigiks ja inimeste tervis lubab järjest kauem tööturul osaleda.