Bulgaaria äärmuslaste rongkäigus osales ka eestlasi

Tumedasse riietatud marssijad liikusid tõrvikutega ja asetasid kindral Hristo Lukovi endise kodu ette pärgi. Sofia võimud olid esialgu ürituse keelanud, kuid kohus tunnistas selle otsuse kehtetuks. Linnapea Yordanka Fandukova on korduvalt öelnud, et sellisel rongkäigul ei ole nende linna asja.

Bulgaarias on marss elavdanud muret paremäärmusliku mõtteviisi leviku pärast. Leitakse, et rongkäik nullib Bulgaaria valitsuse pingutusi näidata riiki progressiivse ja avatuna. Bulgaaria liitus Euroopa Liiduga 2007. aastal ja on praegu Euroopa Liidu eesistujamaa.

Valitsus, riigi suurim partei ja paljud juudiorganisatsioonid nõudsid, et marss ära jääks. Üle maailma koguti rongkäigu vastu 178 000 allkirja. USA saatkond Sofias teatas, et on kurb ja mures, nähes sallimatust, mida Lukovi marsiga väljendatakse. „Kindral Lukov oli natsimeelne, levitas viha ja ebaõigust – ta ei ole inimene, kes vääriks lugupidamist.“

Reutersi teatel liitusid marsiga paremäärmuslikud rühmitused ka teistest Euroopa riikidest, sealhulgas Saksamaalt, Rootsist, Ungarist ja Eestist.

Marsi üks organiseerija Zvezdomir Andonov ütles ajakirjanikele, et maailmas pole ühtegi jõudu, mis takistaks neil avaldamast au kangelasele, sõdlasele ja riigimehele, nagu seda oli kindral Lukov. Sofias kogunesid sajad inimesed ka vastuprotestile paar tundi enne rongkäigu algust. 

Lukov oli Bulgaaria sõjaminister aastatel 1935-1938. Tal olid tihedad sidemed Saksamaa natsivõimuga. Ta surus Bulgaarias läbi seaduse, mis jättis juudid ilma paljudest õigustest, näiteks olid keelatud abielud juutide ja mitte-juutide vahel ning juudid pidid oma varanduselt maksma palju suuremaid makse. Juudid arvati ülikoolidest ja ametkondadest välja ning vallandati paljudelt muudelt ametikohtadelt, nende varandus võeti ära ja paljud saadeti töölaagritesse.