Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
„Kolimine näitab Nordeat ahne ja kättemaksuhimulisena“
Nordea nõukogu esimees Björn WahlroosFoto: AFP Photo
Rootsi meedias saab Nordea Soome kolimise uudis täna kõvasti kriitikat, Aftonbladeti väitel saab Soome panga, millel on häbiväärne maine ja ülbed juhid.
Üldiselt kritiseerib Rootsi meedia Nordea seni Stockholmis paiknenud peakontori Helsingisse kolimist, mis eile panga aktsionäridelt toetuse sai, osalt väljendatakse ka mõistmist. Osa lehti süüdistab Nordeat otseselt ülbuses ja poliitilistel motiividel tehtud otsuses.
Õhtuleht Aftonbladet suhtub Nordea kolimisse eriti kriitiliselt. Lehe hinnangul polnud Nordea kolimise puhul tegemist tavalise äriotsusega, vaid poliitilise otsusega. „Soome saab enda vastutada panga, millel on häbiväärne maine ja erakordselt ülbe juhtkond. Ausalt öeldes ei ole siin eriti millegi üle kahju tunda,“ lajatas leht.
Expressen kirjutas, et Nordea lahkumine pole mingi rõõmupäev, aga pole ka eriline katastroof.
Östra Smålandi hinnangul oli kolimine Nordea nõukogu esimehele Björn Wahlroosile ja kontserni juhile Casper von Koskullille prestiiži küsimus. Nad olid kritiseerinud valitsust, kes otsustas suurendada pankade reservinõudeid.
Leht näeb lahkumist poliitilise aktina, juhtides tähelepanu, et soov pääseda Europpa Liidu pangandusliitu tõusis Nordea retoorikas esile alles hiljem. Östra Smålandi teatel on Nordea saanud nüüd ahne ja kättemaksuhimulise panga maine.
Leht kritiseeris ka seda, et Nordea juhid pole näidanud mingit kahetsust, kuigi pank on saanud osaks majandusskandaalidest, näiteks kas või Panama paberitega seoses. „Selle asemel on Wahlroos omalt poolt väitnud, et 80 protsenti inimkonnast on majandusasjades idioodid,“ kirjutas leht.
Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas juhtkirjas, et Rootsi võib küll pidada iseenesestmõistetavaks, et ta on Põhjamaade finantskeskus, aga selle nimel on vaja siiski tööd teha. Lehe hinnangul kahjustas valitsus finantssektori karmima maksustamisega eelmisel aastal Rootsi mainet usaldusväärse tegutsemiskeskkonnana.
„Väljapoole eurot jäämine võis sel ajal olla Rootsi majandusele kasulik lahendus, aga nüüd tuleks euroga liituda. Samuti peaksime olema pangandusliidus. See ei lahenda küll kõiki probleeme, aga see on ettevõtetele turvaline tegutsemiskeskkond,“ kirjutas leht.
Dagens Industri arvates maksab Rootsi kõrget hinda õiguse eest ajada oma rahapoliitikat. Leht juhtis tähelepanu, et Suurbritannia tunneb nüüd ka Brexiti kaasmõjuna paljude suurettevõtete Londonist mandrile kolimist. „Rootsil maksab seda märgata. Enam ei ole cool olla väljaspool.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.