Starbucks pole veel oma viimast sõna öelnud

Kui Starbucksi aktsia hind 2009. aasta oktoobrist kuni 2015. aasta oktoobrini tõusis imelised 487%, siis alates 2015. aasta oktoobrist on see püsinud 53—63 dollari vahemikus. Tekib küsimus, kas see on kõik, mida Howard Schultz võiks oma ettevõttega saavutada?

Starbucks on kiire kasvu faasist jõudnud rahuliku kasvu perioodi ning investorid ei maksa ettevõtte eest enam kasvuettevõttele vastavat preemiat. Praegu võime hinnata, et Starbucksi aktsia kaupleb üldist turgu arvestades suhteliselt soodsa hinnaga. Arvestades, et analüütikud ootavad ka praegu firmalt 12% suurust kasumi kasvu järgmiseks rahandusaastaks, võib 20kordset ettevaatavat hinna-kasumi (P/E) suhtarvu isegi soodsaks pidada.

Kiire kasvufaasi seljataha jätmine ning suurema kasumi teenimine on tähendanud ka suuremat kasumi jaotamist investoritele nii dividendide kui ka aktsiate tagasiostmise kaudu. Nii näiteks jaotas Starbucks aktsionäridele 2017. rahandusaastal 3,5 miljardit dollarit aktsiate tagasiostmise ja dividendimaksete kaudu. Praeguse dividendimakse järgi, 0,3 dollarit kvartalis, on Starbucksi aktsia dividenditootlus 2,1%.

Starbucksi puhul pole kõik kasvuväljavaated maha maetud: korralikku kasvu oodatakse Hiina kohvikutelt ning lisakäivet peaksid tekitama äpitellimused.

Kui eelmine aasta oli Starbucksile raske selle poolest, et firma ei jõudnud vajaliku kiirusega täita telefonirakenduse kaudu tulnud tellimusi, siis see aasta tõotab tulla palju parem. Nimelt rakendas Starbucks märtsist programmi Deployment 2.0, mis annab parema tööjaotuse, vastavalt muutunud müügikanalitele ja müügiartiklitele. Nüüd tegeleb klientide telefonitellimustega eraldi töötaja.

Veebiväljaanne Business Insider juba ka testis uut süsteemi ning tulemused on muljetavaldavad. Kui veel 2017. aasta märtsis pidid kliendid New Yorgis Manhattanil tellimust ootama üle 10 minuti - see muutis palju närviliseks ja sundis isegi ostust loobuma -, siis märtsis mõõdeti keskmiseks tellimuse kättesaamise ajaks neli minutit.

Starbucksi enesekindluse tõusu näitas ka nende 22. märtsi uudis, et telefonirakenduse kaudu saab nüüd jooki tellida iga klient, mitte ainult lojaalsusprogrammi liige.

Starbucksi sõnul jõudis eelmise kvartali telefonitellimuste käive 11%-ni ettevõtte kogukäibest ning trend näitab kasvu.

Starbucksi praeguse rahandusaasta (algas 2017 oktoobris) esimese kvartali tulemused tulid jaanuari lõpus ning oodatust väiksema müügikäibe peale aktsia hind veidi langes. Erakorralisi tulusid-kulusid välja jättes tuli aktsiapõhine kvartali kasum 0,65 dollarit (analüütikute prognoos 0,57 dollarit) 6,1 miljardi dollarilise käibe juures (prognoos 6,2 miljardit).

Starbucks ise nimetab oma kaks tugevat kasvumootorit: USA ja Hiina. Viimaste aastate areng on väga jõuline eriti Hiinas.

Starbucksi püsikliendiprogrammis osaleb USAs 14,2 miljonit aktiivset liiget (aastane kasv 11%), kes toovad 37% ettevõtte enda majandavate kohvikute müügikäibest.

Viimases kvartalis kasvas maailmas Starbucksi kohvikute arv 700 võrra ning ettevõttele kuulub praegu 28 039 kohvikut 76 riigis. Viimase viieteistkümne aastaga on Starbucks oma kohvikute arvu küll 3,9 korda kasvatanud, kuid jääb siiski veel maha näiteks McDonald’si restoranide arvust (37 200).

Samal ajal on Starbucks oma kohvikute arendamiseks loonud uut tüüpi kohvikud – Reserve ja Roastery.

Selle aasta alguses avas Starbucks oma esimese kõrgema klassi Reserve-kohviku, et võistelda kohvikukettidega Blue Bottle Coffee ja Intelligentsia.

Starbucks kavatseb lisaks juba mitmele avatud Reserve baarile rajada tuhatkond sellist kohvikut üle maailma. Tegemist on traditsioonilisest Starbucksist neli korda suurema kohvikuga, kus serveeritakse lisaks kohvijookidele ka alkoholi ning pagaritooteid ja suupisteid. Pagaritoodete ja pitsade eest hoolitseb Itaalia Princi pagariäri.

Reserve brändi väljatöötamisega tegeleb Starbucksi kauane tegevjuht Howard Schultz, kes praegu töötab ettevõttes tegevesimehena (executive chairman).

Roastery on tavapärasest Starbucksi kohvikust kaks korda suurem ning see on sisuliselt uute jookide testimise katseväli.

Esimese Roastery avas Starbucks oma koduturul Seattle’is 2014. aastal. Praeguseks on Shanghais avatud ka teine Roastery ning plaan on neid tulevate aastate jooksul avada 20—30. Juba sel aastal avab uksed Milano ja New Yorgi Roastery ning tuleval aastal Tokyo ja Chicago oma.

See on hea võimalus tootearendusteks, sest eelmisel aastal läksid just Roasteryst kohvikuketti teele uued joogid, näiteks Nitro Cold Brew, Smoked Butterscotch Latte ja Cascara Latte.

Kuigi aktsia hind on kaks aastat olnud sisuliselt paigal 60 dollari juures, on Starbucks ise või tema litsentsi all sel ajal avatud 4300 kohvikut. Kõige suurem kasv tuleb Aasiast, eelkõige Hiinast, kus kohvikute arv on kahe aastaga kasvanud 2000 võrra ehk 37%. Samal ajal on Ameerika maailmajaos kohvikute arv kasvanud 12%.

Aasia regiooni käive on kahe aastaga tõusnud 35% võrra, 3,2 miljardi dollarini aastas ning see annab ligikaudu 15% kogu firma müügitulust.

Hiina tähtsust rõhutas viimasel Starbucksi aktsionäride koosolekul ka Schultz. „Ei ole ühtegi teist läänemaailma brändi, mis oleks saanud lähedalegi sellele, mida me oleme saavutanud Hiinas.“

Starbucks jõudis praeguse rahandusaasta esimeses kvartalis niikaugele, et ostis ülejäänud 50% oma Hiina ettevõttest - nii tegutseb ta nüüd Hiinas 100% enda omanduses ettevõtte kaudu. East China 50% osaluse ostuhind oli 1,4 miljardit dollarit ning seoses sellega sai ettevõte ka varasema 50% osaluse eest ligikaudu sama palju erakorralist kasumit. Starbucksi East Chinal on üle 1400 kohviku ning koos litsentseeritud kohvikutega on neil Hiinas nüüd 3200 kohvikut.

Hiina ettevõtte väljaostmisega seoses pidi Starbucks müüma Taiwani ühisettevõttes enda 50% osaluse, millega teenis 162 miljonit dollarit erakorralist kasumit.

Osaliselt nende tehingute tõttu ootavad analüütikud Starbucksilt selleks rahandusaastaks hüppelist kasumi kasvu - 2017. aasta 2,89 miljardi dollari pealt 4,3 miljardi dollari peale.

Järgmiseks rahandusaastaks prognoosivad analüütikud 3,83 miljardi dollari suurust kasumit. See toob ettevõtte oodatava hinna-kasumi suhtarvu 20 korra juurde, võrreldes 2017. aasta 27kordse näitajaga. Ettevaatav hinna-kasumi suhtarv näitab, et investor ei oota ettevõttelt küll enam olulist kasvu, kuid samas võib arvestada sellega, et firma pole laienemisega veel kaugeltki valmis.