Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SEB Eesti maksis emafirmale tubli dividendi
SEB Eesti maksis esimeses kvartalis emaettevõttele 70 miljonit eurot dividende, millelt tasuti Eesti riigituludesse 17,5 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu, vahendas SEB.
Dividendimakse emaettevõttele on aasta-aastalt suurenenud: eelmisel aastal oli see 30 miljonit ja 2016. aastal 20 miljonit eurot. Esimese kvartali tulud kasvasid aastases võrdluses 2,5 protsenti. Samas mõjutas kvartali puhaskasumit dividendidelt makstud suurenenud tulumaks.
SEB Eesti üksused lõpetasid esimese kvartali 4,2 miljoni euro suuruse puhaskasumiga (eelmisel aastal 12,5 miljonit eurot). SEB tegevustulud ulatusid esimeses kvartalis 36 miljoni euroni (35,3 mln mullu esimeses kvartalis) ning tegevuskulud 13,9 miljoni euroni (15,3 mln 2017. aasta esimeses kvartalis).
SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik prognoosis, et mitme soodsa teguri tõttu on sellelt aastalt oodata suurt eratarbimise tõusu. Eraisikute laenud kasvavad kiiresti, kuid säästud veel kiiremini, nentis Parik.
"Veebruari lõpuga seisuga oli Eesti residentidest majapidamiste laenuportfell kasvanud aastaga 7% ehk enam kui poole miljardi euro võrra," ütles Parik. "Veelgi kiiremas tempos on tõusnud liisingulepingute maht. Julgemat laenamist soosib tööturu hea olukord. Eesti tööhõive jõudis mullu rekordiliselt kõrge 67,8 protsendini, olles sellega kõrgeim kogu Euroopa Liidus. Samal ajal on palgad jätkanud kerkimist, mistõttu oli keskmine brutopalk mullu 22% kõrgem kui kolm aastat tagasi ja jõuab tänavu tõenäoliselt 1300 euroni," märkis Parik. Lisaks tööturu toele, panustab tarbimise suurenemisse tänavune tulumaksureform, jättes rohkem raha kätte just neile inimestele, kes selle suurema tõenäosusega tarbimisse suunavad.
Kinnisvaraturgu toetab tema sõnul ka demograafiline olukord, sest oma esimest kodu on soetamas arvukas laulva revolutsiooni põlvkond. "Samas on demograafia peagi pöördumas, mis suure tõenäosusega aeglustab nii kinnisvaraturu kui laenumahtude kasvu. 2007. aasta kriisieelse olukorraga tänane seis siiski võrdlust ei kannata, kuna laenudest veelgi kiiremini kasvavad inimeste säästud," selgitas Parik.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.