Turvafirmad kobavad seaduse hallides alades

Turvaettevõtete arv ja nende käive on aastaid tõusutrendis ning tõusu on  oodata ka lähiaastatel. Seda hoolimata asjaolust, et peale tungivad uued tehnilised lahendused ning mehitatud valve osakaal väheneb, kirjutab kinnisvarauudised.ee.

"Ettevõtete käibenumbrid valve- ja kaitsetegevuses liiguvad selgelt üles ja kuigi kasutatakse järjest rohkem uusi tehnilisi lahendusi, on lõpuks ikkagi inimene see, kes tagab süsteemide korrasoleku ning reageerimise rünnete tõrjumiseks," kommenteeris Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) tegevjuht Andre Lilleleht märtsi lõpupäevil toimunud Hansabi kliendiseminaril.

Aastal 2016 kasvas turvasüsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise kogumaht 55 miljonile eurole ning samal ajal tõusis traditsiooniliste turvateenuste turu käive 86,6 miljonile eurole. Seejuures ei ole päris täpselt teada, kui suur on turvateenuste turul erasektori pakutavate tuleohutusteenuste maht.

Turvatehnoloogia ehk valve, kaitse ja ohutuse valdkonnas käib praegu n-ö tehnoloogiline põlvkonnavahetus ning tekkinud on reguleerimata "hallid" alad.

"Te näete korraga nii traditsioonilisi aastakümneid kasutusel olnud lahendusi kui ka täiesti uusi nutiseadmete põlvkonnale tuttavaid rakendusi, mis küll näevad nutikad välja, kuid mille sisu ja töökindlust me tegelikult veel ei tea," iseloomustas Lilleleht.

Omal ajal sõjanduses kasutusele võetud ja ka Eesti turvaturul levinud nõrkvoolul ning automaatikal põhinev tehnoloogia pärineb valdavalt 15-20 aasta tagant. Kogu selle aja on lahendused olemuselt püsinud üsna muutumatuna, vahetunud on vaid end tõestanud kaubamärkide tootemudelid ja tarkvaraversioonid. Seda on soodustanud tõsiasi, et töökindlust vajavates tegevusvaldkondades ei joostagi iga uue tehnikamoega kiirelt kaasa. Kuigi enamik turvaettevõtjaid pakub ka mobiili ekraanilt juhitavaid lahendusi, on seesama nõrkvool ja automaatika ikkagi peamine, millel hoonetesse paigaldatud rakendused töötavad.

Lilleleht iseloomustas kaasaegset turvavaldkonda kui omavahel laialt seotud tegevusala, kuhu kuuluvad nii valvamine ja kaitsmine, kui ka ohutusteenused, koolitus ning turvaaudit ehk nõu andmine turvaküsimustes.

ETELi liikmete hulka kuuluvate firmade tegevuse analüüsist selgub, et liidus on kõige rohkem turvasüsteemide projekteerijaid, paigaldajaid ja hooldajaid ning neid, kes tegelevadki ainult süsteemide ehitamisega. Ainult valve- ja kaitsetegevusele spetsialiseerunud ettevõtjaid ei ole liidus enam mitte ühtegi.

"Kust me täna teame, mis on turvaettevõtted? Valve- ja kaitseteenuse puhul on turvaseaduse alusel lihtne saada ülevaadet. Aga turvasüsteemide osas - ehitus on meil vaba tegevus, igaüks võib ehitada näiteks luku- ja valvesüsteeme nii, kuidas õigeks peab. Sageli ehituse käigus paigaldatud seadmed ei tööta, nagu algselt planeeriti ja vastutab lõpuks tellija. Riigi vaade on lihtne - hankija vastutust soetada endale töökorras seadmeid ei peaks õigusaktidega määrama," rääkis Lilleleht.

Mis puutub turvaseadusse, on praegu kehtiv seadus ETELi hinnangul lootusetult vananenud ega ütle isegi seda, mis on seaduse eesmärk. "Me vajame uut turvaseadust, kuna meie liberaalses turumajanduses on vaja selgelt välja tuua, kust läheb piir turu iseregulatsioonil ning kohustustel, mida turvaettevõtja peab inimeste põhiõiguste kaitsel täitma," selgitas Lilleleht vajadust uue, kooskõlastusringile minekut ootava turvaseaduse järele.

Lilleleht lisas, et igaüks võib valvata, kas uks on kinni või lahti. Hetkest, kus keelatakse ning füüsiliselt takistatakse kellelgi uksest sisenemist või väljumist, jookseb punase joonena põhiseaduslike õiguste riive. Kui riik määrab erasektorile lubatu ja keelatu piirid valve- ja kaitsetegevuses, on kõigi huvides neid piire ka austada.

Lillelehe sõnul pakkus uut turvaseadust ette valmistanud siseministeerium, et turvaettevõtted võiks ise rohkem tegelda teenuse kvaliteedi tagamisega. Samas saab turvateenuse kohta ettekirjutusi teha politsei- ja piirivalveamet. Sageli ei suudeta nende ettekirjutustega aga reguleerida majandustegevust. Maksupettused ja miinimumnõuetest mööda vaatamine jäävad tavapäraselt kliendi kui teenuse hankija vastutusele.

"Sellepärast ongi meie hinnangul turvateenuste kvaliteedi kohta vähe sisulisi ettekirjutusi tehtud. Kõik osapooled teavad, et kui reageerida jõuliselt, võtab muidu odavteenust pakkuv ettevõte kalli advokaadi, kes konstrueerib (ettevõttele sobiva - toim) lahenduse," täpsustas Lilleleht.

Kui valveseadmestikega seotud regulatsiooni uude turvaseadusse mingil põhjusel sisse ei jää, kaob turvaturult ka viimane reguleeriv raamistik, leidis Lilleleht. "ETELi eesmärk on jääda vähemalt miinimumvariandi juurde, kus selliste süsteemidega tegelemine on selgelt valdkondlik tegevus ja vähemalt majandustegevuse registris võiksid süsteeme paigaldavad ettevõtted registreeritud olla."

Praegu ei ole teada, kas uus turvaseadus läheb sel aastal kooskõlastusringile, läbib sügisel riigikogus nõutud kolm lugemist ning jõuab jõustuda 2019 suvel, nagu kavandatud. Kui tulevad valimised lükkavad seaduse vastuvõtmist ning jõustumist edasi, võib uus seadus tulla alles paari-kolme aasta pärast ja seega kestab määramatu olukord edasi.